Läti politsei

Läti kaitsepolitseist on Riikliku KGB-ni üks samm. Mis äsja ka astuti

122
(Uuendatud 14:34 24.06.2018)
Lätis otsustati üks eriteenistusest Ameerika viisil ümber nimetada. Selgus aga, et see pole lubatud. Seetõttu tuli alglätele juurde tagasi pöörduda.

Pjotr Malejev, raadio Sputnik

Salateenistusi ei ole kunagi liiga palju. Eriti kui nad on kõik ametis väga tähtsa ülesandega — tehtud töö kohta aruannete koostamisega. Kuna uhke Läti sõltumatus teistest riikidest ei ole üldse arutelu teema, siis jääb vaid küsimus, kuidas seda aaret säilitada. Julgeolekut ei ole samuti kunagi liiga palju. Isegi kui ta olemas, siis püüab ta kogu aeg puhkusele minna. Kui sa tead täpselt, et teie naaber on ainult teeskleb korralikku inimest ja on tegelikult salajoodik ja ebaselgete kavatsustega skandaalitseja, tuleb alati käsi sündmuste pulsil hoida. Ja ka oma kodus võib piisavalt erinevaid "tarkpäid" leiduda.

Praegu on Lätis koguni kolm riigi "mässuvabaduse" eest vastutavat salateenistust: Kaitsepolitsei, Põhiseaduse kaitse büroo ning Sõjalise julgeoleku- ja luureteenistus. Kahtlased tüübid väidavad, et seda on liiga palju — öeldes, et olgu luure ja vastuluure, aga milleks on vaja ülejäänuid?

Kaitsepolitsei likvideerimise petitsioonile kogutakse lausa allkirju. Väljendatakse ka arvamusi, et kuna riigis reaalselt midagi ei toimu, on asutuste eksistentsi õigustamiseks vaja aktiivset tegevust näidelda — see tähendab, et spioonide pähe võetakse kinni kõik, kes valesti kõnnivad! Selline seisukoht on kas pinnapealne või lausa otseselt vaenulik! Ainuüksi arvamus ohu puudumisest kujutab endast ohtu! Kahtluse alla on seatud inimeste töökohad – see aga puudutab otseselt seltsimehi ja lugupeetud kaastöötajate sissetulekuid. Ja teie ütlete, et ohtu pole!

Midagi tuleb siiski teha — inimesi ja struktuure aga kaitsta. Seetõttu otsustati Kaitsepolitsei ümber nimetada. Muutes KAPO RJT-ks ehk Rahvusliku Julgeoleku Teenistuseks. Nagu USA Rahvuslik Julgeolekuagentuur NSA. Löödi käed ja hoogne töö algas.

Эмблема полиции безопасности Латвии
Läti kaitsepolitsei.

Kuid juhtub, et satute huvitavale saidile, läbite registreerimisprotseduuri, sisestate juhuslikud paroolid, täidate küsimustiku fiktiivsete andmetega ja saate tulemuseks keeldumise, sest niisugune kasutaja on juba olemas. Nii juhtus ka siin – selgus, et Rahvusliku Julgeoleku Asutus UNB on juba olemas ja tegeleb aktiivselt riigisaladuse kaitsega.

Salateenistusi on palju, kõik paremad nimed on juba võetud. Riik on väike, väljakutseid aga arvukalt, kõigi jaoks ruumi ei jagu. Kratsiti siis kukalt. "Rahvusliku julgeolekuga" ei tule midagi välja. Võib-olla muuta sõnade järjekorda? Riivab kõrva. Asendada "rahvus" "riigiga?". Riigi Julgeoleku teenistus või Riiklik julgeolekuteenistus. Ilus? Nutikas? Kõlav? Tore! See sobib! See on hea. Ka Seim ütles "Tore!" ja andis ideele oma heakskiidu.

Tõsi, mõned hakkasid kohe irisema ja tögama: "Kas see teile midagi ei meenuta? Jutud liiguvad, et mitte ainult näod ei ole sarnased, vaid koguni isikud on samad! Ja üldse, ütlevad nad – ärge piinelge, pange kohe "Riikliku Julgeoleku Komitee" – et kõik oleks ühene. Ja hirmu — järelikult ka armastust riigi suhtes – tekib palju ohtramalt.

Naerad, naerge, naljahambad! Pole midagi, viimasena naerab see, kes töötab Riikliku Julgeoleku teenistuses.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

122
Tagid:
kaitsepolitsei, KaPo, Läti
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde