Illustreeriv foto

Migrandid lõhestavad Lääne - nüüd juba ametlikult

131
(Uuendatud 20:27 24.06.2018)
Ameerika Ühendriikide praegused ametivõimud, kes on tsementeerinud kogu Lääne süsteemi, usuvad, et rohkem ei kannata Ameerika seda tsementeerimist välja. Seepärast läheb noa alla kõik, mitte ainult majanduslikud pühamud.

Dmitri Kossõrev, RIA "Rossija Segodnja" poliitiline vaatleja

"Meil on erinevad tsivilisatsioonimudelid ja ilmselt ei jaga me samu väärtusi." See tsitaat pärineb Prantsusmaa valitsuse ametlikult esindajalt Benjamin Griveaux´lt. Ta lisas, et ei tahaks Euroopas näha seda, mis toimub migrantidega USA-s.

Räägimegi nüüd migrantide loost, millest kõik alguse sai. Kuid kõigepealt mõtestame lahti deklaratsiooni enda: Prantsusmaa ja USA on äkki lahknenud erinevatesse tsivilisatsioonidesse. Kujutlege, et olete Venemaa läänemeelne liberaal, kelle pärilikuks unistuseks on tõmmata meie riik "tsiviliseeritud maailma" väärtustesüsteemi, st muuta ta "samuti Lääneks". Ja siis selgub, et Läänes ei ole mitte üks, vaid (vähemalt) kaks tsivilisatsiooni mudelit. Mida peaks nüüd Venemaa tegema — kas tõesti vaatama iseseisvalt, millised väärtused on välja töötanud tema oma tsivilisatsioon ja kellega ta neid siis jagab? Võib-olla isegi mitte ühineda mitte kellegagi? Kui õudne. Aga meie hüpoteetilise läänemeelse õudus kahvatub nende paljude paanika ees, mida alles hiljuti peeti ühtseks läänemaailmaks – paanika ees, et Lääne allianss on lagunemas mitte ainult migrantide küsimuses.

Lõppude lõpuks võib eeldada, et Benjamin Griveaux väljendus liiga radikaalselt, mida võib ka ametlike esindajatega juhtuda. Ja üleüldse oli see väike sündmus, aga oletame, et näiteks teisipäeva õhtul teatavaks tehtud Prantsusmaa ja Saksamaa plaan alustada arutelu mingi Euroopa Julgeolekunõukogu loomiseks on juba midagi hoopis suuremat. Ja ikka seesama – mingid olulised nihked ja lõhes on selles, mis hiljuti tundus olevat üks ja ühtne (lääne) tsivilisatsioon. Sellepärast, et Ameerika Ühendriikidest iseseisva EL julgeolek on puhtalt Ameerika-vastane idee.

Migrantide lugu, millest rääkis Griveaux tundub esmapilgul probleemina USA suhetest Ladina-Ameerika naabritega (kelle juurest migratsioon alguse saab) ja mitte Euroopaga. Vaatame üle Trumpi-vastase ajalehe The New York Times pealkirjad: Trump ja tema administratsiooni liikmed "kaitsevad agressiivselt piiril laste vanematest eraldamise poliitikat, vastuseks kaheparteilisele pahameelele", "Sisserändajate lapsed nutavad kinnipidamiskeskustes: audiosalvestis".

Üldiselt on selge, millest me räägime, kuid Trump teatas juhtunut selgitades, et ei tahaks, et Ameerika Ühendriikides juhtuks kontrollimatu migratsiooniga sama, mis juhtus Saksamaal, millele vastuseks Griveaux tegelikult need sõnad ütleski, kaitstes sakslasi niiöelda kogu Euroopa nimel. Samal ajal lahknesid sisserändajate probleemi pärast Saksamaa valitsuskoalitsiooni kaks osapoolt ja üks neist esitas kantsler Angela Merkelile ultimaatumi — kaks nädalat uusi ja karmima migrantide poliitika väljatöötamiseks. Või muidu — lõpp koalitsioonil ja kantsleri võimul.

Ja ka Prantsusmaal ei nõustu kaugeltki igaüks mõttega, et riiki võib ja tuleb sisse lasta kõik. Lisaks asus uus Itaalia valitsus tinglikult öeldes Trumpi poolele, mitte lubades enda juurde järjekordset laeva sisserändajatega (tõsi, itaallased lapsi oma vanematest ei eraldanud). Seda nimekirja võib pikalt jätkata — Austria, Ungari ja nii edasi.

See tähendab, et tekkinud "kaks erinevat tsivilisatsioonimudelit" ei ole USA ja Euroopa oma, see on lõhe kõikide lääne ühiskondade vahel, kus kõigis on need kaks mudelit, kaks väärtuste süsteemi. Kuid sisserändajad on vaid üks probleemidest, mis Läänt lõhestavad. Kusjuures see küsimus pole peamine.

Juba mainitud The New York Timesis oli teisipäeval huvitav kahe analüütiku seisukohtade vahetus, kusjuures USA analüütik (Nobeli preemia laureaat Paul Krugman) peab katastroofi süüdlaseks Ameerikat ja Trumpi ning Saksamaa oma (Jochen Bittner ajalehest Die Zeit), vastupidi, siunab Euroopat. Kuid mõlemad ütlevad, et Lääne kui ühtse poliitilise süsteemiga on lõpp.

Maailmas on 258 miljonit migranti, illustratiivne foto
© AFP 2019 / Guillermo Arias

Krugmani idealistlikud ja väga vaieldavad seisukohad on sellised: Trumpi meeskond õõnestab süstemaatiliselt Ameerika väärtusi, mis on riigi suureks teinud. Ameerika roll ehitati üles tema kõrgetel ideedel ja Ameerika maailm (see tähendab, lisame siia Lääne liidu) püsis pigem lugupidamisel USA vastu kui tema tugevusel. Kaubandussüsteem tõi riigile kasumit, kuid see püsis ka moraalsetel väärtustel, sest Ameerika Ühendriigid oligi vaba maailma liider. Praegused ametivõimud viskavad selle kõik välja ja liiguvad kaubandussõja suunas (ka Euroopaga), mille riik lisaks ka kaotab.

Sakslane aga räägib millestki muust. Trumpi tüli liitlastega on tingitud asjaolust, et Lääne süsteemi sees olev kord on tasakaalust välja läinud ja seda tuleb kiiresti korrigeerida. Trumpil on tegelikult õigus, sest viimase 70 aasta jooksul on just Ameerika kulutanud selle süsteemi tööshoidmiseks kõige rohkem raha ja energiat. Teisalt eurooplased on aga loonud Ameerika kulul endale suured sotsiaalriigid ja konkurentsi eest hästi kaitstud tööstustootmised.

Näiteks Saksamaa autotootja võib osa tootmistsüklitest paigutada Euroopa odava tööjõuga riikidesse ja eksportida autosid USA-sse, kartmata kaubanduspiiranguid. Vaevalt see Detroidi autotootjatele kasuks tuleb. Või kuidas seletada ameeriklasele, kes teab tasuta kõrghariduse omandamise võimalusest teatud Euroopa osades, miks USA peab nende sotsiaalselt kulukate eurooplaste kaitsevõime eest maksma? Üldiselt märgib Bittner, et Euroopa peaks mõistma, miks Trump on vihane ja peaks hakkama tegelema süsteemi tasakaalustamisega.

Kõik kokku näib olevat nii: Ameerika Ühendriikide praegused ametivõimud, kes on tsementeerinud kogu Lääne süsteemi, usuvad, et rohkem ei kannata Ameerika seda tsementeerimist välja. Seepärast läheb noa alla kõik, mitte ainult majanduslikud pühamud, nagu "vabakaubandus", vaid ka võimatuna tundunud filosoofilised ja moraalsed küsimused (migratsioonist ja mitte ainult sellest).

Tõsi, USA teine leer, demokraadid, on toimuvast hirmul. Sama hirmul on demokraatide Euroopa mõttekaaslased nagu Prantsusmaa praegused juhid. Kuid ülejäänud eurooplased mõtlevad teisiti, umbes nagu Trump. Kusjuures kõik on väga õelad ja närvilised, on mindud krõbedama sõnapruugini, nagu "Millisest tsivilisatsioonist te olete?" Ja meil, sõltumata sellest, millisest tsivilisatsioonist me oleme, jääb üle ainult toimuvad jälgida ja sellest järeldusi teha.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

131
Tagid:
Bejamin Griveaux, migrant, Donald Trump, USA
Teema:
Euroopa rändekriis (101)
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde