Eesti peaminister Jüri Ratas

Milleks Bilderbergi klubile Eesti peaminister

270
(Uuendatud 16:29 09.06.2018)
Miks kuulus Bilderbergi klubi kutsus oma koosolekule Eesti peaminister Jüri Ratase ja mis pistmist on sellel Rail Baltic raudteega, arutleb Süsteemse analüüsi ja prognoosikeskuse president Rostislav Ištšenko.

Rostislav Ištšenko, Süsteemse analüüsi ja prognoosikeskuse president

Eesti peaminister Jüri Ratas lendas Torinosse. Ta kutsuti Bilderbergi klubi koosolekule. Vandenõuteooriate apologeetidele meenus kohe, et väga suletud Bilderbergi klubil on "maailma valitseja" maine. Ma ei tea, mida nad sellega silmas peavad.

Võibolla nad vihjavad, et nüüd hakkab "maailma valitsust" juhtima eestlane, või vastupidi, "maailma valitsus" hakkab Eestit likvideerima.

Kuid mind piinavad ebamäärased kahtlused. Asi on selles, et lisaks Bilderbergile on ka teisi äärmiselt suletud klubisid, mida "eksperdid" nimetavad "maailma salajaseks valitsuseks". Rooma klubi, näiteks. Ma ei tea, miks maailm vajab kahte (või rohkemat?) "salajast valitsust". Seda enam, et sarnaseid, ainult et täiesti avalikke üritusi peetakse Davosis, Peterburis ja mujalgi.

Kellele on see kasulik?

Kõigil nendel kohtumistel üritavad suurimad erainvestorid mõjukatelt poliitikutelt saada mingit eksklusiivset teavet. Ja poliitikud püüavad meelitada oma riikidesse välisinvesteeringuid. Ja maailma kuulsamad meediaväljaanded valgustavad entusiastlikult seda protsessi, sageli isegi mõistmata, kuidas poliitikud ja rahastajad neid oma huvides ära kasutavad.

Ratas: Rail Baltic on Balti riikide koostöö proovikivi >>

Erinevus seisneb selles, et avatud majandusfoorumid on rohkem keskendunud meediakomponendile (kuigi ka seal toimub palju võõraste pilkude eest varjatud kohtumisi ja istungeid), suletud klubid on aga keskendunud eksklusiivse teabe hankimisele suletud režiimis (ainult klubi liikmetele).

Ühelt poolt, võib eeldada, et sellisesse kinnisesse klubisse kuulumine annab eelise (te valdate mingit eksklusiivset, teistele teadmata infot). Teiselt poolt, juba koosolekule kutsutud külaliste koosseis lubab arvata, milline teave klubi liikmeid huvitab ja teha järeldusi nende äriliste ja poliitiliste huvide kohta. Ja kui nüüd kaks ja kaks kokku panna, on võimalik kerge vaevaga vastavate inimeste edasine tegevus välja rehkendada.

Vanad inglise klubid, kus joodi, söödi ja mängiti kaarte, möödaminnes ka poliitilistel ja äriteemadel arutledes, olid omamoodi mineviku sotsiaalvõrgustikud, mis olid korraldatud kutsealade põhimõttel (sõjaväelaste, kindlustusmaaklerite, advokaatide jne), poliitiliste eelistuste järgi (tooridel omad, viigidel oma klubid) või seisusepõhised (isegi kõige rikkam kodanlane ei saanud sattuda iidsete aristokraatide klubisse).

Praegused klubid on lihtsamad — ainult äri, ei midagi isiklikku. Võite olla geenius või idioot, lojalist või opositsionäär, võite mitte teada oma esivanemaid kaugemale vanaemast või tunda oma sugupuud isa poolt alates kuningas Saalomonist ja ema poolt alates jumalanna Amaterasust, kontrollida miljardeid või olla keskklassist. Kui teil on mingit teavet, mis on klubi liikmetele oluline, siis teid sinna ka kutsutakse.

Martin Helme: Rail Baltic on katastroofiprojekt >>

Investoritest klubiliikmed

Bilderbergi klubi erinevatel üritustel on eri aegadel käinud Grigori Javlinski, Lilia Ševtsova, Anatoli Tšubais, Aleksei Mordašov ja Sergei Gurijev. Ei saa öelda, et see oleks kuidagi nende edasist saatust mõjutanud (nende vaated, huvid, eluviisid olid juba välja kujunenud ja nad saavutasid oma tegevusvaldkondades edu ammu enne klubi üritustel osalemist).

Venemaa poliitikale, Venemaa valitsuse prioriteetidele, Moskva rahvusvahelisele positsioneerimisele ei avaldanud see mingit mõju. Järelikult tuleks vastust küsimusele, mida bilderberglased eestlasest tahavad, otsida ärihuvide tasandilt — kus need poliitiliste otsustega seostuvad.

Euroopa vähendab kolmekordselt Rail Balticu rahastamist, illustratiivne foto
© Sputnik / Евгений Ашихмин

Just poliitilise teabe eksklusiivsus võimaldab Bilderbergi klubi liikmetel teha õigeid investeerimisotsuseid. Poliitikaga kokku kasvanud äri teenib mitte selle pealt, et dikteerib poliitikutele, milliseid otsuseid nad langetama peavad (see on kõige metsikumate oligarhide praktika kõige mahajäänumates maades, ja see ei too kunagi midagi head ei oligarhidele ega riikidele endile).

Tsiviliseeritud ärihaid teenivad selle pealt, et nad teavad ette poliitilisel tasandil langetatavatest otsustest. Seetõttu on neil võimalik müüa hinnatõusu kõrgpunktis ja osta kõige sügavaima hinnalanguse ajal.

Kõik teele!

Bilderbergi klubi koosolekule on lisaks Eesti peaministrile kutsutud Balti riikide ühisettevõtte Rail Baltic projektijuht Baiba Rubesa ja SEB Panga juhatuse esimees Marcus Wallenberg. Kummalisel kombel on nad kõik seotud eelpoolviidatud Rail Balticu projektiga, mis näeb ette Euroopa rööpmelaiusega transiitraudtee rajamist Berliinist Helsingisse läbi Poola ja Baltikumi.

See võimaldaks rongiliiklust ilma vaguniveermikku vahetamata, lühendaks kaubaveo aega ja vähendaks selle maksumust. Mõned eksperdid viitavad selle raudtee sõjalisstrateegilisele tähtsusele, pidades silmas Baltimaades oleva sõjalise kontingendi ettevalmistamist sõjaks Venemaaga.

Rail Baltic: vastuoluline raudtee >>

Minu arvates on selle sõjaline tähendus kaheldav. Nii sellepärast, et kaasaegsed ründevahendid lubavad selle ainukese magistraali kerge vaevaga rivist välja viia, kui ka sellepärast, et NATO kavatseb luua sõjaväekontingendi, mis oleks piisav Vene vägede hüpoteetilise rünnaku korral Balti riikidele seda vähemalt kaks kuni kolm nädalat tõrjuma, alles viie kuni seitsme aasta pärast. Ja need on kahe aasta tagused plaanid.

Arvestades põhiliste liitlaste (Prantsusmaa, Saksamaa, Suurbritannia) ja Ameerika Ühendriikide suhete praegust seisu, ei ole need plaanid realiseeritavad juba põhimõtteliselt. Lisaks tuleb aru sada, et vägede arvukuse suurendamise võimekus sõltub mitte ainult kommunikatsioonide läbilaskevõimest, vaid ka vastava piirkonna võimekusest neile kõik vajalik tagada.

Balti riikidele valmistab seal juba praegu paiknevate NATO üksuste vastuvõtmine raskusi. Ja lõpuks, sõja tingimustes on täiendav raudtee loomulikult hea asi. Kuid sõda kas tuleb või mitte, ja kui tulebki, siis pole teada, millal. Sõja ootuses peaks objekt töötama, kui mitte kasumit teenides, siis vähemalt tagama enda ülalpidamise. Vastasel korral selleks ajaks, kui sõjaväelastel seda vaja läheb, on see juba lihtsalt kadunud.

Vaja on veoseid või vähemalt teavet

See on peamine probleemide allikas. Kõige järgi otsustades pole sellel teel midagi vedada. Kaubavoog Saksamaalt Soome ja tagasi ei olegi nii suur — see ei ole kõige tihedam maailmakaubanduse suund. Olemasolev taristu saab sellega kenasti hakkama ja seal on veel reservigi. Balti sadamate kaubavoogudega pole mõtet arvestada. Vene transiidist ilmajäetuna on need kokku kuivamas.

Üldiselt on Balti riikides ja Poolas hakatud arutlema, kas tasub ehitada teed, mis pärast hakkab loodetud kasumi asemel kahjumit tootma. EL võtab enda peale küll ehituse rahastamise, kuid selle edaspidiseks teenindamiseks tuleb endal raha leida. On tõsine hirm, et seda teed ei ehitata mitte kunagi.

Kuid teisest küljest on Balti riikides (eriti Eestis, kus tee peaks üle minema Helsinkisse suunduvale praamile) võimsad äriringkonnad, kes on kavatsenud ja kavatsevad EL poolt rahastatava projekti pealt kõvasti teenida. Ja nad nõuavad selle realiseerimist. Muide, just nemad üritavad seda teed oma riigi avalikkusele maha 'müüa' kui riigi sõjalis-strateegilist julgeolekut tagavat rajatist (julgeoleku eest tuleb ju maksta hinda küsimata).

See tähendab, et olukord on ebaselge ja lugupeetud inimesed peavad selgeks tegema: kas osta või müüa. Ja "valvepoliitikute" lalinast peavad nad aru saama, milline otsus pikas perspektiivis tehakse, isegi kui teabekandjal endal ei ole sellest veel aimugi.

Tegelikult selles suure poliitikaga seotud suure äri tegemise kunst seisnebki. Kui selliste klubide koosolekutele kutsutud teabedoonoritest poliitikud suudaksid ise teha oma teadmistest õigeid järeldusi, siis liigutaksid nemad miljardeid ja istuksid erinevates eraklubides ja praegused klubiliikmed peaksid suureks auks kasvõi kordki elus olla nende koosolekule kutsutud.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

270
Tagid:
poliitika, raudtee, majandus, Bilderbergi klubi, Bilderbergi grupp, Rail Baltic, Jüri Ratas, Torino, Eesti, Itaalia
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde