London kavatseb muuta G7 tippkohtumise rünnakuks Moskvale

Asjatu lootus: London kavatseb muuta G7 tippkohtumise rünnakuks Moskvale

81
(Uuendatud 14:37 12.06.2018)
Suurbritannia unistab "õiguskaitseekspert-spetsnazi" loomisest, mis hakkaks "Venemaa kriminaalset tegevust" tuvastama, kuid tundub, et teistele G-7 riikidele pole see idee aktuaalne.

Sergei Iljin, raadio Sputnik

Briti välisminister Boris Johnson paotas saladuseloori Londoni plaanidelt pöörata "seitsmiku" tippkohtumine Kanadas suureks Venemaa-vastaseks pralleks. Võibolla tahtis Johnson ise neid kavatsusi mõnda aega veel saladuses hoida, kuid ajakirjandus töötas hästi ja infoportaal BuzzFeed tõi lagedale tema suhtluse konservatiividega.

Suurbritannia hakkab Venemaad taga kiusama >>

Niisiis, Ühendkuningriigi peadiplomaadi kohaselt kavatseb peaminister Theresa May pakkuda foorumil osalejatele koguni terve plaani kiirreageerimismeeskonna moodustamiseks, kelle ülesandeks oleks välja selgitada "Venemaa kriminaalne tegevus", olgu selleks siis küberrünnakud või mõrvad.

See tähendab siis sellist õiguskaitse-poliitilist ekspert-eriüksust, kellele on antud selged juhised ja suurepärane professionaalne haistmismeel. Briti ametivõimud rõhutavad erakordse fanatismiga, et Venemaa tegevusel on eranditult kriminaalne iseloom. London hakkab selles veenma ka formaadijärgseid kolleege. Kusjuures mitte ainult taotlema nende nõustumist sellise väitega, vaid ka vajaduses astuda kollektiivseid samme. Nagu kunagi teismeliseeas: üks aga hõikas "Läki, kutid" ja kõik punusidki näidatud suunas.

Eks üldiselt seda oligi oodata. Skripalide asjas on Briti koorekihi jaoks tekkinud ebameeldiv paus. Ja siis veel vedas Scotland Yard alt, mainimata sõnagagi 'Vene jälge' oma uurimisaruandes, võta nüüd kinni, kas tegelikus või absoluutselt libamürgitamise asjas. Hüsteeria hakkas vaibuma reaalse faktoloogia, teisisõnu tõendite, puudumise tõttu. Kuid keskmist, või veel parem, kangemat kanguskraadi tuleks lääne "haigemajas" kindlasti säilitada.

Ja kes siis muu, kui mitte Ühendkuningriik peaks võtma selle "ülla", kuid raske missiooni enda kanda? May siis võttiski. Kuid sellel libedal teel võib ette tulla ootamatuid üllatusi.

Näiteks Itaalia. Selle riigi uus valitsus on otsesõnu öelnud, et toetab Venemaa-vastaste sanktsioonide kaotamist ja kaalub Krimmi tunnustamist. Või Jaapan, kellel on Moskvaga suured ühised plaanid ja kes ei ole eriti Venemaale demoniseerimisest vaimustatud.

Saksamaal teatati, et vastuoludest USA-ga ei ole võimalik enam vaikida >>

Muidugi võib ka Prantsusmaa teatud reservatsioonidega nende hulka arvata. Ja teoreetiliselt isegi Saksamaad. Tõsi, väga suure pingutusega: selle riigiga on kõik palju keerulisem. Aga igatahes, siirast "südamest südamesse" täieliku üksteisemõistmise vaimus vestlust vajadusest Venemaad alati ja kõikjal survestada "seitsmiku" tippkohtumisel vaevalt et välja tuleb. Kuigi sellekohaseid valvefraase viiskuse poolest muidugi öeldakse, kuidas siis muidu.

Kuid, mis peamine – räpaseid nippe võib oodata Donald Trump"ilt. Ta on ju teada-tuntud ettearvamatu riukamees. Ja mingit sümpaatiat ta May suhtes ei tunne. Pigem vastupidi.

Tippkohtumise künnisel sai teatavaks, et Ameerika liider ja Briti peaminister ei hakka kahepoolseid läbirääkimisi pidama. Säh sulle siis peamisi liitlasi! Valge Maja allikad väidavad, et Trumpi pahandab May toon ja tema lõputud nõudmised. "Ei usu, et keegi oleks temaga heades suhetes," tsiteerib meedia tema, nagu alati mitte kõige kasitumat kõnepruuki. Donald Trump olevat isegi Theresa Mayd kooliõpetajaga võrrelnud ja väljendanud rahulolematust, et London tahab pidevalt suhtest Ameerika Ühendriikidega kasu saada.

Ja seda on kerge uskuda: Trump suisa sunnib eurooplasi sõna otseses mõttes elama tema kulul igas mõttes. Ja nüüd päästis koguni valla kaubandussõja Euroopaga, kehtestades imporditollimaksud terasele ja alumiiniumile. Selle tulemusena on Prantsusmaa president, kes väidab end olevat Euroopa mitteametliku liidri rollis, kindlalt öelnud, et G7 tippkohtumisel osalejad võivad "kuue riigi kokkuleppe" alla kirjutada ka ilma Ameerika Ühendriikide presidendita. Ja see oleks jama.

Suure Seitsmiku riigid tunnetavad Venemaa puudumist >>

Üldiselt Trump"i vene kõnekäänu "peksa omasid, et võõrad kardaksid" alla mahtuv poliitika neid samu "omasid" ei rahulda. Ja tippkohtumisel saab neil olema piisavalt kõneainet ka ilma Londoni fantaasiate ja variatsioonideta Venemaa teemal. Kui eurooplased, kanadalased ja jaapanlased muidugi suudavad kaasata vestlusesse USA presidendi. Ta otsustas lühendada oma viibimist Kanadas ja jõuda kohtumisele Kim Jong Uniga Singapuri. Viimaste teadete kohaselt läbirääkimised siiski toimuvad. Ja suurepärane poliitiline näitemaäng jätkub kindlasti.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

81
Tagid:
tippkohtumine, poliitika, majandus, G7, EL, Boris Johnson, Donald Trump, Theresa May, London, Suurbritannia, USA, Itaalia, Venemaa
Teema:
G7 vs G8 (14)
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde