Pentagoni juht James Mattis

Mattis: NATO ei keeldu kunagi suhete parandamisest Venemaaga

33
(Uuendatud 17:08 07.06.2018)
NATO ei lõpeta kunagi dialoogi Venemaaga ega keeldu katsetest temaga suhteid parandada, ütles Pentagoni juht James Mattis ajakirjanikele neljapäeval.

TALLINN, 7. mai — Sputnik. "NATO ei lõpeta kunagi dialoogi Venemaaga. NATO ei loobu kunagi katsetest parandada suhteid Venemaaga," ütles Mattis ajakirjanikele enne väljalendu Brüsselisse, kus ta osaleb NATO kaitseministrite kohtumisel, vahendas RIA Novosti.

Venemaa keelas Eesti russofoobidel sisenemise riiki >>

Mattise vastuste teksti avaldas Pentagon. "Kuid kui me vaatame, mis juhtus Ameerika ja mõnedel Euroopa valimistel, kui me vaatame Venemaa relvajõudude kasutamist Euroopa piiride muutmiseks, on NATO sunnitud sellele vastama," märkis Mattis.

Kalašikovi automaat AK-74
© Sputnik / Илья Питалев

NATO 2016. aasta tippkohtumisel Varssavis otsustas allianss paigutada Läti, Leedu, Eesti ja Poola palvel nendesse riikidesse roteeruva koosseisuga rahvusvahelised pataljonid.

Moskvas öeldi, et alliansi juhtkonna poolt võetud kurss Venemaa heidutamisele ja sõjalise kohaloleku suurendamisele, samuti Venemaa piiride läheduses läbiviidavate sõjaväeõppuste hulga suurenemisele sunnib tarvitusele võtma meetmeid, et võidelda ohtudega, mida NATO riigi julgeolekule tekitab.

Nagu uudisteportaal Sputnik Eesti juba teatas, algasid pühapäeval, 3. juunil Poolas ja Balti riikides NATO traditsioonilised suured sõjaväeõppused Saber Strike, millesse on kaasatud kuni 18 000 sõjaväelast 19 riigist. 12 500 sõjaväelast on õppustele saabunud Ameerika Ühendriikidest. Eesti territooriumil osaleb õppustel üle 2000 sõjaväelase. Õppused kestavad 15. juunini ja on järjekorras sel aastal juba kaheksandad.

Balti riikides ja Poolas algavad õppused Saber Strike >>

Moskvas on korduvalt teatatud, et ei olda huvitatud NATO-ga vastasseisu õhutamisest ei Läänemere piirkonnas ega kus iganes veel, ja rõhutatud, et Venemaa ei tungi ealeski ühelegi NATO riigile kallale.

Venemaa välisministri Sergei Lavrovi sõnul teatakse NATO-s suurepäraselt, et Moskval puudub kavatsus kellelegi kallale tungida, ent kasutatakse lihtsalt ettekäänet paigutamaks Venemaa piiride äärde aina rohkem rohkem sõjatehnikat ja pataljone, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

Lavrovi sõnul "on Venemaa viimase veerandsajandiga, vaatamata katsumustele, ausalt läbinud oma osa teekonnast külma sõja pärandi likvideerimisel". Venemaa välisminister lisas, et lääneriigid, laiendades NATO-t itta, "provotseerivad nõukogudejärgses ruumis ebastabiilsust ja õhutavad venevastaseid meeleolusid."

Macron tunnistas Venemaa kodanike ees USA ja NATO süüd >>

Prantsuse president Emmanuel Macron tegi Peterburi majandusfoorumil NATO kohta unikaalse avalduse, süüdistades suhete halvenemises Venemaaga just kollektiivset Läänt, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti mai lõpus.

33
Tagid:
dialoog, poliitika, russofoobia, julgeolek, NATO, Pentagon, James Mattis, Euroopa, USA, Venemaa
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde