Peaminister Jüri Ratas Lennart Meri konverentsil

Lennart Meri konverents: kõlaridiplomaatia on veel täies elujõus

38
(Uuendatud 19:53 05.06.2018)
Olgugi et Eesti pealinnas 1.–3. juunini toimunud rahvusvaheline Lennart Meri nimeline konverents ei saanud läbi ilma venevastase retoorikata, osutus see siiski uueks etapiks lääne ja Venemaa huvide vahelise tasakaalu otsimisel.

TALLINN, 5. juuni — Sputnik, Aleksei Toom. Eesti omaaegse presidendi Lennart Meri nimeline rahvusvaheline konverents näitas selgelt omalaadset kriisi lääne poliitikute Venemaase "suhtumise trendides".

Ühe Tallinnas toimunud kohtumisel osalenud politoloogi, Venemaa Teaduste Akadeemia maailmamajanduse ja rahvusvaheliste suhete instituudi strateegiliste hinnangute sektori juhataja Sergei Utkini arvates on tolle tõsiasja teadvustamine et kriis suhetes Moskvaga pole tekkinud juhuslikult, mitte mingi omalaadse "mittevedamise" tõttu Venemaa juhtkonna koosseisu suhtes, vaid märksa sügavamatel põhjustel, sunnib Euroopat otsima dialoogi sellesama Venemaaga, mis tegelikult olemas on, aga mitte sellega, millist lääs näha tahaks.

Kaljulaid: sõda on sõda ja okupatsioon on okupatsioon >>

Nädalavahetusel Tallinnas toimunud rahvusvaheline president Lennart Meri nimeline konverents, millest Sputnik Eesti eelnevalt teavitas, tõi kokku esindusliku valimi poliitikuid ja eksperte, kes on vastutavad või osalised välispoliitiliste otsuste langetamises riiklikul ja piirkondlikul tasandil.

Kusjuures riigipeade, ministrite, autoriteetsete politoloogide osalemine Venemaa piiri ääres asetleidnud kohtumises ei ole iseenesest "suur poliitika", küll aga on see peegeldusena rahvusvahelistes suhetes toimuvast, trendi-ilminguna vägagi kõnekas.

Loosungite diplomaatiast dialoogi ja tasakaalu otsimiseni

Lääneriigid, sealhulgas antud juhul ka Baltimaad, suhtuvad endistviisi kriitiliselt Venemaa välispoliitikasse ja panustavad endiselt niinimetatud "kõlaridiplomaatiale", seega kõnepuldist loosungite lausumisele, stampsüüdistustele, alusetutele väidetele ja varjamatule propagandale.

Soome on suutnud piirikoostööd Venemaaga sanktsioonide eest kaitsta >>

Ei osutunud erandiks ka Lennart Meri nimeline konverents (näiteks Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi kõne – toim.). Ent ometigi on tunda tolle tõsiasja teadvustamist, et nimelt niisugune Moskva poliitika, nagu see on ja nagu see Euroopale ja USA-le sugugi ei meeldi, on reaalsus, millega tuleb arvestada ka pikaajalises perspektiivis. "Alternatiivse Moskva" otsimine, dialoog inimestega, kes arvavad täpselt samaviisi nagu lääs, ja lootused sellele, et Venemaa peatselt muutub, lähevad luhta.

Politoloog Sergei Utkin leiab, et nagu Tallinna konverents, niisamuti ja veelgi suuremal määral tõestavad analoogsel tasandil rahvusvahelised konverentsid Slovakkias ja Riias lääne poliitikute nõudlust kohtumiste järele Venemaa võimuesindajatega, teabe järele, nagu öeldakse, esmasest allikast ja dialoogi rajamiseks.

Ei tasu oodata, et "trendimuutus" viib peatse tasakaalu tekkeni vastastikuse sallivuse osas ja suhete soojenemiseni, kuid alust tulevikuvaates optimistlikeks prognoosidest annab see küll, ütleb Sergei Utkin. Pealegi seisab osapoolte ees ülesanne vältida juhuslike vastuolude, sealhulgas ka sõjaliste konfliktide eskaleerumist.

Bundestagis selgitati, miks Euroopa ei saa läbi Venemaata >>

Ei maksa unustada sedagi, leiab vene ekspert, et poliitikat teevad ja diplomaatiaga tegelevad elavad olendid, oma vaadete ja puudustega inimesed, aga mitte rääkivad mannekeenid teleriekraanidelt. Samalaadsed kohtumised nagu Tallinnas toimunu, aitavad seda vaidluste keerises mitte unustada. Ajuti on olulisim koguni mitte see, mida lausutakse kõnepuldist, vaid see, mida ja millest konverentsi kuluaarides kõneldakse.

38
Tagid:
diplomaatia, poliitika, rahvusvaheline, konverents, Lennart Meri konverents, Sergei Utkin, Kersti Kaljulaid, Lääs, Euroopa, Eesti, Venemaa, Tallinn