Peaminister Jüri Ratas Lennart Meri konverentsil

Lennart Meri konverents: kõlaridiplomaatia on veel täies elujõus

52
(Uuendatud 19:53 05.06.2018)
Olgugi et Eesti pealinnas 1.–3. juunini toimunud rahvusvaheline Lennart Meri nimeline konverents ei saanud läbi ilma venevastase retoorikata, osutus see siiski uueks etapiks lääne ja Venemaa huvide vahelise tasakaalu otsimisel.

TALLINN, 5. juuni — Sputnik, Aleksei Toom. Eesti omaaegse presidendi Lennart Meri nimeline rahvusvaheline konverents näitas selgelt omalaadset kriisi lääne poliitikute Venemaase "suhtumise trendides".

Ühe Tallinnas toimunud kohtumisel osalenud politoloogi, Venemaa Teaduste Akadeemia maailmamajanduse ja rahvusvaheliste suhete instituudi strateegiliste hinnangute sektori juhataja Sergei Utkini arvates on tolle tõsiasja teadvustamine et kriis suhetes Moskvaga pole tekkinud juhuslikult, mitte mingi omalaadse "mittevedamise" tõttu Venemaa juhtkonna koosseisu suhtes, vaid märksa sügavamatel põhjustel, sunnib Euroopat otsima dialoogi sellesama Venemaaga, mis tegelikult olemas on, aga mitte sellega, millist lääs näha tahaks.

Kaljulaid: sõda on sõda ja okupatsioon on okupatsioon >>

Nädalavahetusel Tallinnas toimunud rahvusvaheline president Lennart Meri nimeline konverents, millest Sputnik Eesti eelnevalt teavitas, tõi kokku esindusliku valimi poliitikuid ja eksperte, kes on vastutavad või osalised välispoliitiliste otsuste langetamises riiklikul ja piirkondlikul tasandil.

Kusjuures riigipeade, ministrite, autoriteetsete politoloogide osalemine Venemaa piiri ääres asetleidnud kohtumises ei ole iseenesest "suur poliitika", küll aga on see peegeldusena rahvusvahelistes suhetes toimuvast, trendi-ilminguna vägagi kõnekas.

Loosungite diplomaatiast dialoogi ja tasakaalu otsimiseni

Lääneriigid, sealhulgas antud juhul ka Baltimaad, suhtuvad endistviisi kriitiliselt Venemaa välispoliitikasse ja panustavad endiselt niinimetatud "kõlaridiplomaatiale", seega kõnepuldist loosungite lausumisele, stampsüüdistustele, alusetutele väidetele ja varjamatule propagandale.

Soome on suutnud piirikoostööd Venemaaga sanktsioonide eest kaitsta >>

Ei osutunud erandiks ka Lennart Meri nimeline konverents (näiteks Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi kõne – toim.). Ent ometigi on tunda tolle tõsiasja teadvustamist, et nimelt niisugune Moskva poliitika, nagu see on ja nagu see Euroopale ja USA-le sugugi ei meeldi, on reaalsus, millega tuleb arvestada ka pikaajalises perspektiivis. "Alternatiivse Moskva" otsimine, dialoog inimestega, kes arvavad täpselt samaviisi nagu lääs, ja lootused sellele, et Venemaa peatselt muutub, lähevad luhta.

Politoloog Sergei Utkin leiab, et nagu Tallinna konverents, niisamuti ja veelgi suuremal määral tõestavad analoogsel tasandil rahvusvahelised konverentsid Slovakkias ja Riias lääne poliitikute nõudlust kohtumiste järele Venemaa võimuesindajatega, teabe järele, nagu öeldakse, esmasest allikast ja dialoogi rajamiseks.

Ei tasu oodata, et "trendimuutus" viib peatse tasakaalu tekkeni vastastikuse sallivuse osas ja suhete soojenemiseni, kuid alust tulevikuvaates optimistlikeks prognoosidest annab see küll, ütleb Sergei Utkin. Pealegi seisab osapoolte ees ülesanne vältida juhuslike vastuolude, sealhulgas ka sõjaliste konfliktide eskaleerumist.

Bundestagis selgitati, miks Euroopa ei saa läbi Venemaata >>

Ei maksa unustada sedagi, leiab vene ekspert, et poliitikat teevad ja diplomaatiaga tegelevad elavad olendid, oma vaadete ja puudustega inimesed, aga mitte rääkivad mannekeenid teleriekraanidelt. Samalaadsed kohtumised nagu Tallinnas toimunu, aitavad seda vaidluste keerises mitte unustada. Ajuti on olulisim koguni mitte see, mida lausutakse kõnepuldist, vaid see, mida ja millest konverentsi kuluaarides kõneldakse.

52
Tagid:
diplomaatia, poliitika, rahvusvaheline, konverents, Lennart Meri konverents, Sergei Utkin, Kersti Kaljulaid, Lääs, Euroopa, Eesti, Venemaa, Tallinn
Teema:
Arnold Meri 100. sünniaastapäev (10)
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde