Tallinna vanalinn

Metsvendade laul Mozarti asemel

180
(Uuendatud 10:04 03.06.2018)
Ajalugu ei õpeta midagi, ja nüüd kõlab Tallinna vanalinnas Mozarti serenaadide asemel laul sellest, kui hea on käia metsas ja tappa vene tiblasid, kirjutab Sputnik Eesti kolumnist Vladimir Barsegjan.

Vladimir Barsegjan

Igaühel meist on oma ettekujutus Tallinna vanalinnast, mõnel võib see olla kujunenud aastatega, mõnel on piisanud ühest säravast episoodist, mis on jäänud mällu kogu eluks. Minul assotseerus Tallinna vanalinn kuni viimase ajani raekoja kaare all Mozartit mängiva keelpillikvartetiga.

Sõdurid keeldusid venelaste tapmist kiitvast laulust >>

Ka tol kaugel nõukogude ajal, mida nüüd kellegi raskemeelsusest "pimedaks" nimetatakse, olid "valged ööd". Käisin siis vanalinnas ja kuulasin "Väikest ööserenaadi". Muusika haaras mind oma võluembusesse ja viis Raekoja platsile. Karmist paekivist kaare all musitseerisid kontsertriietuses ja frakkides kaks viiuldajat ja kaks tšellisti. Hiljem kuulsin, et öised kontserdid oli traditsioon, mis hääbus koos uue ja "helge" ajastu saabumisega.

Tallinna vanalinna päevad
© Sputnik / Вадим Анцупов

"Pimeda", õigemini "musta" aja olemasolust sain ma teada, kui avasin "Tallinna vanalinna päevade 2018" programmi. 2018. aasta on Eesti Vabariigi sajanda aastapäeva aasta, ja on loomulik, et sellise tähtsa sündmuse tähistamise programm on pühendatud sellele.

Siin on "Rõõmsalt rahvuslik" päev, päev "Elu nagu filmis" ja päev "Laulame lahti!". Minu tähelepanu köitis aga 31. mai, päev, nimega "Musta varju all", mis oli pühendatud ajaloolise perioodile aastast 1939 kuni 1955. Sellel päeval sai külastada maja Pagari tn 1 ja kolme euro eest vaadata KGB vangla kambreid, kõndida koos Juri Kuuskemaaga mööda tänavaid otsides märke Teisest maailmasõjast ning sai kuulata ja koos ansambliga "Untsakad" kaasa laulda metsavendade laulu.

Selle ansambli kontsert toimus päris vanalinna südames — Raekoja platsil ja kogus suure hulga publikut, kes muusikuid rõõmsalt tervitas ja nende laule kaasa laulis, seega nende laulude sõnu hästi teades. Eriti meeldis kõikidele kohalviibijatele laulurida: "Nüüd hulgun mööda soid ja radu ja tapan vene tiblasid." Keset seda rahvusliku ühtsuse pidu jalutasid vene turistid, kellest enamus jõi suvekohvikutes õlut ja mahla, teadmata, et lauldakse nendest.

Narva pole Krimm, vaid palju hirmsam — Briti ajakirjanikud teavad >>

See meenutas mulle üht episoodi Bob Fosse"i filmist "Cabaret", milles laulu "Homme kuulub mulle" esitab heledapäine natsi vormiriietuses noormees. See algab sõnadega: "Päike niitude kohal on suviselt soe. Vabalt hirved on metsades jooksmas. Kuid tulgem kõik kokku, kui puhkemas torm! Homme kuulub mulle!" Ja siis tulevad sõnad: "Oh, Isamaa, Isamaa, anna meil teada, mida lapsed sul ammugi oodanud on. Koidab hommik, mil maailm on minu! Homme kuulub mulle!"

President Kersti Kaljulaid
© Sputnik / Светлана Бурцева

Vaadake seda episoodi, kuidas auväärt bürgerid, noored poisid, koolitüdruk ja talle vanaemaks sobiv vanaproua heldinult püsti tõusevad ja põlevate silmadega kaasa laulavad, nad tunnevad, kui vahva see on, kui maailm kuulub sellistele nagu nemad. Millega see usk enda kordumatusesse lõppes, mäletavad kõik. Veel…

Chiesa: Euroopa püüab kokku sobitada natsismi ja demokraatiat >>

Kuid nagu näeme, ei õpeta ajalugu midagi, ja nüüd kõlab meil Eestiski kevade viimasel päeval laul sellest, kui hea on metsas kõndida ja vene tiblasid tappa. Nüüdsest asendab just see laul minu peas "Väikest ööserenaadi". Ma pean selle meeles ja kutsun ka teid üles mitte unustama, et need laulud juba kõlavad ja kutsuvad.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

180
Tagid:
üleskutse, natsism, ühiskond, muusika, Vanalinna päevad, Untsakad, Raekoda, Wolfgang Amadeus Mozart, vanalinn, Eesti, Tallinn
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde