Tallinna vanalinn

Metsvendade laul Mozarti asemel

149
(Uuendatud 10:04 03.06.2018)
Ajalugu ei õpeta midagi, ja nüüd kõlab Tallinna vanalinnas Mozarti serenaadide asemel laul sellest, kui hea on käia metsas ja tappa vene tiblasid, kirjutab Sputnik Eesti kolumnist Vladimir Barsegjan.

Vladimir Barsegjan

Igaühel meist on oma ettekujutus Tallinna vanalinnast, mõnel võib see olla kujunenud aastatega, mõnel on piisanud ühest säravast episoodist, mis on jäänud mällu kogu eluks. Minul assotseerus Tallinna vanalinn kuni viimase ajani raekoja kaare all Mozartit mängiva keelpillikvartetiga.

Sõdurid keeldusid venelaste tapmist kiitvast laulust >>

Ka tol kaugel nõukogude ajal, mida nüüd kellegi raskemeelsusest "pimedaks" nimetatakse, olid "valged ööd". Käisin siis vanalinnas ja kuulasin "Väikest ööserenaadi". Muusika haaras mind oma võluembusesse ja viis Raekoja platsile. Karmist paekivist kaare all musitseerisid kontsertriietuses ja frakkides kaks viiuldajat ja kaks tšellisti. Hiljem kuulsin, et öised kontserdid oli traditsioon, mis hääbus koos uue ja "helge" ajastu saabumisega.

Tallinna vanalinna päevad
© Sputnik / Вадим Анцупов

"Pimeda", õigemini "musta" aja olemasolust sain ma teada, kui avasin "Tallinna vanalinna päevade 2018" programmi. 2018. aasta on Eesti Vabariigi sajanda aastapäeva aasta, ja on loomulik, et sellise tähtsa sündmuse tähistamise programm on pühendatud sellele.

Siin on "Rõõmsalt rahvuslik" päev, päev "Elu nagu filmis" ja päev "Laulame lahti!". Minu tähelepanu köitis aga 31. mai, päev, nimega "Musta varju all", mis oli pühendatud ajaloolise perioodile aastast 1939 kuni 1955. Sellel päeval sai külastada maja Pagari tn 1 ja kolme euro eest vaadata KGB vangla kambreid, kõndida koos Juri Kuuskemaaga mööda tänavaid otsides märke Teisest maailmasõjast ning sai kuulata ja koos ansambliga "Untsakad" kaasa laulda metsavendade laulu.

Selle ansambli kontsert toimus päris vanalinna südames — Raekoja platsil ja kogus suure hulga publikut, kes muusikuid rõõmsalt tervitas ja nende laule kaasa laulis, seega nende laulude sõnu hästi teades. Eriti meeldis kõikidele kohalviibijatele laulurida: "Nüüd hulgun mööda soid ja radu ja tapan vene tiblasid." Keset seda rahvusliku ühtsuse pidu jalutasid vene turistid, kellest enamus jõi suvekohvikutes õlut ja mahla, teadmata, et lauldakse nendest.

Narva pole Krimm, vaid palju hirmsam — Briti ajakirjanikud teavad >>

See meenutas mulle üht episoodi Bob Fosse"i filmist "Cabaret", milles laulu "Homme kuulub mulle" esitab heledapäine natsi vormiriietuses noormees. See algab sõnadega: "Päike niitude kohal on suviselt soe. Vabalt hirved on metsades jooksmas. Kuid tulgem kõik kokku, kui puhkemas torm! Homme kuulub mulle!" Ja siis tulevad sõnad: "Oh, Isamaa, Isamaa, anna meil teada, mida lapsed sul ammugi oodanud on. Koidab hommik, mil maailm on minu! Homme kuulub mulle!"

President Kersti Kaljulaid
© Sputnik / Светлана Бурцева

Vaadake seda episoodi, kuidas auväärt bürgerid, noored poisid, koolitüdruk ja talle vanaemaks sobiv vanaproua heldinult püsti tõusevad ja põlevate silmadega kaasa laulavad, nad tunnevad, kui vahva see on, kui maailm kuulub sellistele nagu nemad. Millega see usk enda kordumatusesse lõppes, mäletavad kõik. Veel…

Chiesa: Euroopa püüab kokku sobitada natsismi ja demokraatiat >>

Kuid nagu näeme, ei õpeta ajalugu midagi, ja nüüd kõlab meil Eestiski kevade viimasel päeval laul sellest, kui hea on metsas kõndida ja vene tiblasid tappa. Nüüdsest asendab just see laul minu peas "Väikest ööserenaadi". Ma pean selle meeles ja kutsun ka teid üles mitte unustama, et need laulud juba kõlavad ja kutsuvad.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

149
Tagid:
üleskutse, natsism, ühiskond, muusika, Vanalinna päevad, Untsakad, Raekoda, Wolfgang Amadeus Mozart, vanalinn, Eesti, Tallinn