Keskerakonna volikogu võttis vastu erakonna eetikakoodeksi, illustreeriv foto

Keskerakonna volikogu võttis vastu erakonna eetikakoodeksi

47
(Uuendatud 16:22 02.06.2018)
Keskerakonna volikogu võttis laupäeval vastu erakonna eetikakoodeksi, mille eesmärk on poliitilise kultuuri parandamine, usalduse ja vastastikuse lugupidamise suurendamine.

TALLINN, 2. juuni — Sputnik. Eetikakoodeksi kandis volikogus ette eetikakoodeksi komisjoni esimees, Euroopa Parlamendi liige Yana Toom. Dokumendi eesmärk on poliitilise kultuuri parandamine, usalduse ja vastastikuse lugupidamise suurendamine ning selliste poliitiliste standardite väljatöötamine, mille puhul kõik osapooled on võrdsed ja lugupeetavad partnerid, vahendab Pealinn

Keskerakond jääb Reformierakonnale alla >>

Toom selgitas, et koodeks võeti vastu järgimiseks kõigi Keskerakonna liikmete, aga samuti ka kõigi selle erakonna esindajate, töötajate ja erakonna nimekirjas kandideerijate jaoks.

Peaminister Jüri Ratas
© AFP 2019 / SERGEI SUPINSKY

"Me tahame parandada poliitilist kultuuri ja kui sa tahad midagi parandada, tuleb eelkõige iseendast arutada," ütles Toom, kes tänas kõiki, kes eetikakoodeksi loomisesse panustasid. Ta lisas, et erakonna liikmed peavad tegema kõik neist sõltuva, et antud koodeksi norme toetaksid ja järgiksid ka erakonna pooldajad.

Eetikakomisjoni liige Enn Eesmaa on avaldanud lootust, et teisedki erakonnad järgivad Keskerakonna eeskuju. Eesmaa sõnul on poliitilise kultuuri mõiste kindlasti väga subjektiivne, kuid viimastel aastatel on selle piiriga tugevalt flirditud.

"Vahet pole, kas tegemist on mustamise, korruptsiooni, pahatahtlikkuse või millegi muuga, iga poliitik peaks peeglisse vaatama ning endale meelde tuletama, mille ja kelle huvides ta tegelikult tegutseb," rõhutas Keskerakonna juhatuse liige.

Toetus Ratasele ja Kallasele kui peaministrile on võrdsustunud >>

Ta lisas, et ainult nii saavad poliitikud rahva tõelise lugupidamise välja teenida ning eetikakoodeksi loomine on samm sellele lähemale.

"Keskerakond kutsub ka kõiki teisi erakondi ning poliitilisi organisatsioone mõtlema 21. sajandi poliitilise keskkonna üle ning ühtlasi looma enda eetikakoodeksit, mis aitaks meid ligemale paremale ja puhtamale poliitilisele kultuurile," ütles Eesmaa.

Keskerakonna liikme eetikakodeks

Koodeks võetakse vastu järgimiseks kõigi Keskerakonna liikmete, aga samuti ka kõigi selle erakonna esindajate, töötajate ja erakonna nimekirjas kandideerijate jaoks. 

1. Keskerakonna liige kohustub järgima Eesti Vabariigi seadusi, Eesti Keskerakonna põhikirja ja käesolevat koodeksit ning austab üldtunnustatud käitumisnorme.

2. Keskerakonna liige käitub vastutustundlikult ja eneseväärikalt, pidades võrdselt lugu ka teiste inimeste eneseväärikusest

3. Keskerakonna liige austab meediavabadust ja on avatud koostööks ajakirjanikega, kui see tegevus ei ole vastuolus antud koodeksi ega Eesti Vabariigi seadustega.

4. Keskerakonna valitud või poliitilises ametis olev liige annab aru valijate ees.

5. Keskerakonna liige teavitab avalikkust oma tegevusest ja maailmavaatest tõetruult, et valijad saaksid teha valiku võimalikult täielikule teabele toetudes.

5.1. Keskerakonna liige selgitab argumenteeritult oma seisukohta, vältides valijate eksitusse viimist. Keskerakonna liige ei anna valijale teadlikult täidetamatuid lubadusi.

5.2. Keskerakonna liige annab oma panuse erakonna ja juhatuse seisukohtade väljatöötamisse ning järgib vastuvõetud otsuseid. Eriarvamuse puhul ta eristab oma väljaütlemistes selgelt isiklikku vaatepunkti ja erakonna seisukohta.

5.3. Keskerakonna juhtivatesse institutsioonidesse kuuluvad liikmed otsivad enne strateegiliste seisukohtade võtmist võimalikult laia konsensust teiste Keskerakonna liikmetega

6. Keskerakonna liige austab teiste poliitiliste jõudude õigust ja vabadust propageerida nende poliitilist maailmavaadet ja viia läbi valimiseelset kampaaniat.

6.1. Keskerakonna liige ei sega teistel poliitilistel jõududel ja kandidaatidel valimiseelse kampaania läbiviimist.

6.2. Keskerakonna liige hoidub teiste poliitiliste jõudude ja nende sümbolite solvamisest, samuti vihkamise õhutamisest oponentide vastu.

6.3. Keskerakonna liige hoidub alusetust kriitikast ja ei süüdista kedagi tõendeid ja argumente esitamata.

6.4. Keskerakonna liige austab eraelu puutumatust ning hoidub argumentidest, mis on seotud kellegi isikliku elu või muude elu aspektidega, mis ei puuduta teiste avalikus ruumis osalejate poliitilist tegevust.

7. Keskerakonna liige ei õhuta vaenu rahvuslikust kuuluvusest, nahavärvusest, keelest, soost, usulisest, seksuaalsest orientatsioonist, veendumustest ja muudest sellelaadsetest tunnustest lähtuvalt.

7.1. Keskerakonna liige hoidub vägivallale, vandalismile ja avaliku korra rikkumisele õhutamisest.

8. Keskerakonna liige ei survesta ega mõjuta sobimatult valijaid ja erakonnakaaslasi.

8.1. Keskerakonna liige hoidub valimispropagandast kirikutes ja teistes pühapaikades.

8.2. Keskerakonna liige ei mõjuta valijaid laste kaudu ega tee valimispropagandat lasteasutustes, va kooli kutsel tasakaalustatud poliitilisel debatil osalemine.

9. Keskerakonna liige ei kuritarvita oma mõjuvõimu valimistulemuste otseseks ega kaudseks mõjutamiseks.

9.1. Keskerakonna liige teeb koostööd valimisi korraldavate ametnikega, ei sega valimiste läbiviimist ning kaitseb hääletamissaladust.

9.2. Keskerakonna liige jälgib valmiste läbiviimise ausust, läbipaistvust ja reeglitele vastavust. Vajadusel juhib Keskerakonna liige rikkumistele tähelepanu, põhistades oma seisukoha võimalikult täpsete faktiliste andmetega. Keskerakonna liige aktsepteerib vabade, ausate ja läbipaistvate valimiste tulemusi, kui protseduuri osas ei ole põhjendatud proteste esitatud.

10. Keskerakonna liige hoidub korruptsioonist ning korraldab poliitilise tegevusega seotud finantsasju maksimaalse läbipaistvusega.

10.1. Keskerakonna liige ei võta vastu materiaalseid hüvesid võimalike poliitiliste teenete eest.

10.2. Keskerakonna liige ei kogu toetust kellelegi sobimatut survet avaldades.

10.3. Keskerakonna liige hoidub koodeksit rikkuvate tegevuste mahitamisest.

11. Koodeksi võimalikest rikkumistest tuleb teatada Keskerakonna aukohtule, kus rikkumine tuleb fikseerida või ümber lükata, samuti kasutusele võtta adekvaatsed meetmed, et vältida samasuguseid rikkumisi tulevikus.

12. Keskerakonna liige ei kuritarvita õigust teavitada avalikkust koodeksi rikkumisest.

13. Keskerakonna liige kohustub kasutusele võtma kõiki mõistlikke meetmeid eetikakoodeksi rikkumise ennetamiseks.

47
Tagid:
reeglid, erakonnad, poliitika, eestikakodeks, valimised, volikogu, Keskerakond, Enn Eesmaa, Yana Toom, Jüri Ratas, Eesti
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde