hüperhelikiirusega planeeriv tuumalõhkepea Avangard

Kuidas Vene "Avangard" jõudude globaalse tasakaalu taastas

221
(Uuendatud 12:13 31.05.2018)
Venemaa uute relvade võimalustest ja peamistest eelistest räägib RIA Novosti materjal.

Nikolai Protopopov, RIA Novosti 

Viisteist tuumalõhkepead, rohked pettesihtmärgid, manööverdusvõime ja olemasolevatele ning perspektiivsetele raketitõrjesüsteemidele kättesaamatu hüperhelikiirus – järgmisel aastal saavad Venemaa Strateegilised raketiväed unikaalse raketikompleksi "Avangard", 2020.a. aga võetakse relvastusse mandritevaheline ballistiline rakett "Sarmat".

"Meteoriidisadu"

Makeejevi uurimiskeskuses valmistatud raske šahtpaigutusega rakett RS-28 "Sarmat" vahetab välja R-36M "Vojevoda", mida NATO SS-18 "Satan-iks" kutsub. Nii kurja nime sai vanake "Vojevoda" oma suure tegevusraadiuse ja eralduvate lõhepeade pärast, mida on tõrjesüsteemidel võimatu tabada. 

Just "Satani" vastu võitlemiseks loodi süsteemi AEGIS laevadele paigaldatav versioon püüdurrakettidega SM-3 ja raketitõrjesüsteem THAAD. Peale "Sarmati" kasutuselevõttu muutub nende efektiivsus väga küsitavaks.

Läänemaailma alusetu eufooria: vene "Pantsir" suudab Süüriat kaitsta >>

Üks uue raketi tugevaid külgi on tema väge kiire start, mis lubab tal väga kiiresti ballistilisele orbiidile jõuda ja sihtmärgi poole suunduda. Seda nimetatakse lennu aktiivseks osaks – just sel ajal on raketid nende töötavate mootorite tõttu AEGIS-e poolt kõige haavatavamad. Lisaks lühenes "Sarmati" puhul oluliselt lõhkepeade sihtmärgini jõudmiseks kuluv aeg ning nad manööverdavad hüperhelikiirusel.

See omadus ei võimalda vaenlase õhu- ega raketitõrjesüsteemidel lõhkepäid sihikulegi võtta, nende hävitamisest rääkimata, rääkis RIA Novostile sõjandusekspert Aleksei Leonkov. "Sarmati" lennukagus on 18 000 kilomeetrit — teda võib saata maailma igasse punkti nii üle Põhja- kui ka Lõunapooluse. "Sarmat" hävitab garanteeritult ükskõik kus asuva sihtmärgi, ega ole peatatav ühegi raketitõrjesüsteemiga. 

"Sarmat" suudab kanda kaht tüüpi laenguid – viisteist korda 450kt, või kümme korda 750kt. Tuumapeade võimsus sõltub sellest, milliste sihtmärkide vastu neid kasutatakse – kas tegu on sõjalise või tööstusliku taristuga.

Mis puudutab aerokosmilist süsteemi "Avangard", on see olemuselt planeeriv tiibadega lõhkepea, mis ballistilise raketi abil kosmosesse viiakse. Sihtmärgi suunas planeerides kiirendab ta oma lendu 20-kordse helikiiruseni, manööverdades samal ajal õhu- ja raketitõrjerelvade jaoks ettearvamatul trajektooril.

Авиационно-космическая система Авангард
Aerokosmiline süsteem "Avangard"

"Tohutu hõõrdumise tõttu moodustub objekti ümber plasmapilv. Elektronkomponentide kaitsmiseks sobiva korpuse materjalide väljatöötamiseks on tehtud tohutu töö. Tegu on praktiliselt meteoriidiga, mida ükski tõrjesüsteem peatada ei suuda," märgib Leonkov.

Monoploki konstruktsioon võimaldab "Avangardil" kanda megatonnideni ulatuva võimsusega laengut eriti tähtsate objektide hävitamiseks sügaval vaenlase tagalas. Tasub märkida ka "lõhkepea" universaalsust – teda võib välja lasta nii šahtist, mobiilsest maismaakompleksist kui ujuvplatvormilt.

Aega on vähe

Vene Föderatsiooni strateegilised raketiväed hoiavad hetkel häirevalmiduses umbes 50 raskeraketti "Vojevoda." Enamikul neist on juba kõik garantii- ja ekspluatatsioonitähtajad möödunud – viimased 12 valmistati 1991.aastal. Relvastust uuendama sundis ka Ukrainas puhkenud kriis, "Vojevoda" rakette tootis Dnepropetrovskis asunud inseneribüroo "Južnoe", Kiiev aga keeldus alates 2014.a. neile tehnilist tuge teostamast.

  • Planeeriv hüperhelikkirusega lõhkepea
    Planeeriv hüperhelikkirusega lõhkepea
  • MIG-31 ja hüperhelikkirusega rakett Kinzall
    MIG-31 ja hüperhelikkirusega rakett "Kinzall"
    © Sputnik / Vladimir Sergeev
  • Uue põlvkonna rakett Sarmat
    Uue põlvkonna rakett "Sarmat"
    © Ruptly
  • Uue põlvkonna rakett Sarmat
    Uue põlvkonna rakett "Sarmat"
    © Sputnik
1 / 4
Planeeriv hüperhelikkirusega lõhkepea

"Vojevodad" võetakse järk-järgult häirevalmidusest maha ja neid kasutatakse erinevate kosmoseseadmete kandurrakettidena. "Uusi raskerakette on vaja juba 2020.-te alguses. Kui kaitsetööstus seatud tähtaegadest kinni ei pea, võime leida end lõhkise küna eest, muutudes kaitsetuks, leiab Strateegiliste Raketivägede veteran, tehnikateaduste doktor Pjotr Belov.

Tema arvates, on tuumaheidutuse seisukohalt tänapäeval kõige efektiivsemad šahtidesse paigaldatud raketid, sest enamik neist asub geograafiliselt riigi sügavuses. Seega on neid tunduvalt raskem tabada, kui merelt ja lennukitelt startivaid tuumarelvi.

Raamidest väljumata

Nii või teisiti on strateegiliste raketivägede ümberrelvastamine igati õigeaegne samm, mis mitte ei muuda globaalset jõudude vahekorda, vaid pigem tasakaalustab selle. Võrdluseks, alates 2000. aastate algusest arendab USA oma relvajõude hetkelise globaalse löögi tarvis, laiendades samal ajal oma raketikaitse paigutusala. Ameeriklased üritavad ka Kesk- ja lähimaa rakettide lepingut (INF) rikkuda, mis muudaks olukorra taas 1950. aastate sarnaseks, mil keegi oma tegemisi teistega ei kooskõlastanud. 

"Uued relvasüsteemid, mida Venemaa president esitles, muutsid maailma sõjalis-poliitilist tasakaalu. USA-s käib juba praegu hüperhelikiirusega rakettide loomise kallal aktiivne töö ning olemasolevate tuumarelvade moderniseerimine koos kogu arsenali revideerimisega," teatab RIA Novostile Strateegilise Konjunktuuri keskuse direktor Ivan Konovalov, "kuid meie riigi juhtkonnal õnnestus initsiatiiv enda kätte haarata, mis oli suurepärane sõjaline ja poliitiline saavutus."

Mis puudutab rahvusvahelisi kokkuleppeid, siis Venemaa ei ole neist ühtegi rikkunud – ei tuumarelva leviku piiramist puudutavat, ei tuumakatsetuste läbiviimist keelavat, ega strateegilise ründerelvastuse piiramist sätestavat. Toimub vaid ühtede rakettide vahetamine teiste vastu, kandurite arv jääb aga endiseks.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

221
Tagid:
THAAD, AEGIS, Satan, Vojevoda, Sarmat, Avangard, INF, EL, NATO, USA, Venemaa
Teema:
Relvastus (196)
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde