hüperhelikiirusega planeeriv tuumalõhkepea Avangard

Kuidas Vene "Avangard" jõudude globaalse tasakaalu taastas

148
(Uuendatud 12:13 31.05.2018)
Venemaa uute relvade võimalustest ja peamistest eelistest räägib RIA Novosti materjal.

Nikolai Protopopov, RIA Novosti 

Viisteist tuumalõhkepead, rohked pettesihtmärgid, manööverdusvõime ja olemasolevatele ning perspektiivsetele raketitõrjesüsteemidele kättesaamatu hüperhelikiirus – järgmisel aastal saavad Venemaa Strateegilised raketiväed unikaalse raketikompleksi "Avangard", 2020.a. aga võetakse relvastusse mandritevaheline ballistiline rakett "Sarmat".

"Meteoriidisadu"

Makeejevi uurimiskeskuses valmistatud raske šahtpaigutusega rakett RS-28 "Sarmat" vahetab välja R-36M "Vojevoda", mida NATO SS-18 "Satan-iks" kutsub. Nii kurja nime sai vanake "Vojevoda" oma suure tegevusraadiuse ja eralduvate lõhepeade pärast, mida on tõrjesüsteemidel võimatu tabada. 

Just "Satani" vastu võitlemiseks loodi süsteemi AEGIS laevadele paigaldatav versioon püüdurrakettidega SM-3 ja raketitõrjesüsteem THAAD. Peale "Sarmati" kasutuselevõttu muutub nende efektiivsus väga küsitavaks.

Läänemaailma alusetu eufooria: vene "Pantsir" suudab Süüriat kaitsta >>

Üks uue raketi tugevaid külgi on tema väge kiire start, mis lubab tal väga kiiresti ballistilisele orbiidile jõuda ja sihtmärgi poole suunduda. Seda nimetatakse lennu aktiivseks osaks – just sel ajal on raketid nende töötavate mootorite tõttu AEGIS-e poolt kõige haavatavamad. Lisaks lühenes "Sarmati" puhul oluliselt lõhkepeade sihtmärgini jõudmiseks kuluv aeg ning nad manööverdavad hüperhelikiirusel.

See omadus ei võimalda vaenlase õhu- ega raketitõrjesüsteemidel lõhkepäid sihikulegi võtta, nende hävitamisest rääkimata, rääkis RIA Novostile sõjandusekspert Aleksei Leonkov. "Sarmati" lennukagus on 18 000 kilomeetrit — teda võib saata maailma igasse punkti nii üle Põhja- kui ka Lõunapooluse. "Sarmat" hävitab garanteeritult ükskõik kus asuva sihtmärgi, ega ole peatatav ühegi raketitõrjesüsteemiga. 

"Sarmat" suudab kanda kaht tüüpi laenguid – viisteist korda 450kt, või kümme korda 750kt. Tuumapeade võimsus sõltub sellest, milliste sihtmärkide vastu neid kasutatakse – kas tegu on sõjalise või tööstusliku taristuga.

Mis puudutab aerokosmilist süsteemi "Avangard", on see olemuselt planeeriv tiibadega lõhkepea, mis ballistilise raketi abil kosmosesse viiakse. Sihtmärgi suunas planeerides kiirendab ta oma lendu 20-kordse helikiiruseni, manööverdades samal ajal õhu- ja raketitõrjerelvade jaoks ettearvamatul trajektooril.

Авиационно-космическая система Авангард
Aerokosmiline süsteem "Avangard"

"Tohutu hõõrdumise tõttu moodustub objekti ümber plasmapilv. Elektronkomponentide kaitsmiseks sobiva korpuse materjalide väljatöötamiseks on tehtud tohutu töö. Tegu on praktiliselt meteoriidiga, mida ükski tõrjesüsteem peatada ei suuda," märgib Leonkov.

Monoploki konstruktsioon võimaldab "Avangardil" kanda megatonnideni ulatuva võimsusega laengut eriti tähtsate objektide hävitamiseks sügaval vaenlase tagalas. Tasub märkida ka "lõhkepea" universaalsust – teda võib välja lasta nii šahtist, mobiilsest maismaakompleksist kui ujuvplatvormilt.

Aega on vähe

Vene Föderatsiooni strateegilised raketiväed hoiavad hetkel häirevalmiduses umbes 50 raskeraketti "Vojevoda." Enamikul neist on juba kõik garantii- ja ekspluatatsioonitähtajad möödunud – viimased 12 valmistati 1991.aastal. Relvastust uuendama sundis ka Ukrainas puhkenud kriis, "Vojevoda" rakette tootis Dnepropetrovskis asunud inseneribüroo "Južnoe", Kiiev aga keeldus alates 2014.a. neile tehnilist tuge teostamast.

  • Planeeriv hüperhelikkirusega lõhkepea
    Planeeriv hüperhelikkirusega lõhkepea
  • MIG-31 ja hüperhelikkirusega rakett Kinzall
    MIG-31 ja hüperhelikkirusega rakett "Kinzall"
    © Sputnik / Vladimir Sergeev
  • Uue põlvkonna rakett Sarmat
    Uue põlvkonna rakett "Sarmat"
    © Ruptly .
  • Uue põlvkonna rakett Sarmat
    Uue põlvkonna rakett "Sarmat"
    © Sputnik /
1 / 4
Planeeriv hüperhelikkirusega lõhkepea

"Vojevodad" võetakse järk-järgult häirevalmidusest maha ja neid kasutatakse erinevate kosmoseseadmete kandurrakettidena. "Uusi raskerakette on vaja juba 2020.-te alguses. Kui kaitsetööstus seatud tähtaegadest kinni ei pea, võime leida end lõhkise küna eest, muutudes kaitsetuks, leiab Strateegiliste Raketivägede veteran, tehnikateaduste doktor Pjotr Belov.

Tema arvates, on tuumaheidutuse seisukohalt tänapäeval kõige efektiivsemad šahtidesse paigaldatud raketid, sest enamik neist asub geograafiliselt riigi sügavuses. Seega on neid tunduvalt raskem tabada, kui merelt ja lennukitelt startivaid tuumarelvi.

Raamidest väljumata

Nii või teisiti on strateegiliste raketivägede ümberrelvastamine igati õigeaegne samm, mis mitte ei muuda globaalset jõudude vahekorda, vaid pigem tasakaalustab selle. Võrdluseks, alates 2000. aastate algusest arendab USA oma relvajõude hetkelise globaalse löögi tarvis, laiendades samal ajal oma raketikaitse paigutusala. Ameeriklased üritavad ka Kesk- ja lähimaa rakettide lepingut (INF) rikkuda, mis muudaks olukorra taas 1950. aastate sarnaseks, mil keegi oma tegemisi teistega ei kooskõlastanud. 

"Uued relvasüsteemid, mida Venemaa president esitles, muutsid maailma sõjalis-poliitilist tasakaalu. USA-s käib juba praegu hüperhelikiirusega rakettide loomise kallal aktiivne töö ning olemasolevate tuumarelvade moderniseerimine koos kogu arsenali revideerimisega," teatab RIA Novostile Strateegilise Konjunktuuri keskuse direktor Ivan Konovalov, "kuid meie riigi juhtkonnal õnnestus initsiatiiv enda kätte haarata, mis oli suurepärane sõjaline ja poliitiline saavutus."

Mis puudutab rahvusvahelisi kokkuleppeid, siis Venemaa ei ole neist ühtegi rikkunud – ei tuumarelva leviku piiramist puudutavat, ei tuumakatsetuste läbiviimist keelavat, ega strateegilise ründerelvastuse piiramist sätestavat. Toimub vaid ühtede rakettide vahetamine teiste vastu, kandurite arv jääb aga endiseks.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

148
Tagid:
THAAD, AEGIS, Satan, Vojevoda, Sarmat, Avangard, INF, EL, NATO, USA, Venemaa