Piiripost Eesti-Vene piiril Narvas

Miks Tallinnast kutsutud lugupeetud külalised Moskvasse ei taha sõita

163
(Uuendatud 19:36 29.05.2018)
Kutsuti kord üks Eesti minister Peterburgi. Ootame teid aupaklikult, meil on siin suur foorum. "Ma ei lähe, pole aega," turtsatas tema vastuseks. Täpsemalt, "temake". Nüüd aga annab Eesti president mõista, et ootab Moskvalt küllakutset. Mis toimub?

Vladimir Barsegjan, raadio Sputnik

Eesti president Kersti Kaljulaid teatas hiljuti "Raadio 4" venekeelses saates, millistel tingimustel ta Moskvat külastama nõustuks. Saatejuhi küsimusele vastas Kaljulaid, et on valmis seda tegema pärast Eesti ja Venemaa vahelise piirilepingu ratifitseerimist.

Kaljulaidi lõhestumine: sõjakõned Kiievis, rahukõned Tallinnas >>

Võiks arvata, et mõnele tema kantselei ametnikest on täpselt teada — Venemaa presidendi poolt "allkirjastatud kutse on juba ammu valmis ja ainult ootab oma tundi. Külla ei saa ju sõita enne, kui kutsutakse… 

Kuid kõige järgi otsustades tuleb seda kutse valmimisega veidi kannatlikum olla ja peamine – selle kirjutamiseks ka midagi omalt poolt ära teha. Sõna otseses mõttes vahetult pärast president Kersti Kaljulaidi sõnavõttu tuletas Venemaa saatkond Eestis meelde, et käesoleva aasta jaanuaris teatas välisminister Sergei Lavrov selgelt — ratifitseerimise peamiseks tingimuseks on kahepoolsete suhete konfrontatsioonivaba õhkkond.

Sellega on meil aga asjad kehvasti.

Ja ennekõike Eesti poole süül, kes ikka ja jälle lükkab tagasi kõik Venemaa katsed konstruktiivseid suhteid luua ja vähemalt mingisuguse dialoogini jõuda. Lähipäevade näide — Eesti majandusminister Kadri Simson sai kutse osaleda Peterburi Rahvusvahelisel Majandusfoorumil toimuvas arutelus, kuid keeldus sinna minemast oma liigset hõivatust vabanduseks tuues. Samamoodi käituvad ka teised Eesti valitsuse liikmed, muutes suhtlemise Vene poole esindajatega praktiliselt nullilähedaseks.

Moskva: piirilepet ei ratifitseerita, kui Eesti oma käitumist ei muuda >>

Tegu pole jahedate suhetega, vaid nende täieliku puudumisega.

Seepärast jääb Eesti ja Venemaa vahelise piirilepingu ratifitseerimise küsimus määramata ajaks õhku rippuma, kuni võidab see, mida tavaliselt nimetatakse terveks mõistuseks. Tuletame meelde, et 2005. aastal sõlmisid Venemaa ja Eesti välisministrid Sergei Lavrov ja Urmas Paet kahe riigi vahelise ametliku piirileppe.  

Peterburi rahvusvaheline majandusfoorum (PRMF) lõppes rekordtulemustega
© Sputnik / Евгения Новоженина

Eesti parlament aga seadis lepingu ratifitseerimise tingimuseks sätete lisamise, mis ei olnud originaaltekstis ette nähtud — nõudes sissejuhatust, mis viitab kehtivuse kaotanud 1920. aasta Tartu rahulepingule Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel. Moskva tõlgendas seda katsena esitada Venemaale tulevikus territoriaalseid pretensioone ja esialgsel lepingul olnud Vene Föderatsiooni poolne allkiri võeti tagasi.

Üheksa aastat hiljem pöörduti lepingu teema juurde tagasi. 18. veebruaril 2014 kirjutasid välisministrid Moskvas alla Vene-Eesti riigipiiri lepingutele ja Narva ning Soome lahe merealade piiritlemisele.

Ent Eesti ja Venemaa parlamendid ei ole neid lepinguid tänaseni ratifitseerinud, mistõttu ei ole nad ka jõustunud. Ja kuigi on täiesti selge, et nende dokumentide rakendumine lahendab ammuse, kahepoolseid suhteid rikkunud probleemi, ei tasu selles küsimuses erilisi edusamme oodata. 

Eesti ettevõtetel jäi suur hulk võimalusi kasutamata >>

Asi hakkab surnud punktist liikuma vaid riikidevaheliste suhete paranemise korral. Kuid sel teel peavad mõlemad üksteisele vastu tulema. Kapriisne jalgadetrampimine ei aita kuidagi poliitilisi vastuolusid lahendada.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

163
Tagid:
diplomaatilised suhted, Peterburi majandusfoorum, Piirilepe, EL, Urmas Paet, Kersti Kaljulaid, Sergei Lavrov, Sankt-Peterburg, Eesti, EL, Venemaa
Teema:
Peterburi rahvusvaheline majandusfoorum 2018 (9)
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde