Piiripost Eesti-Vene piiril Narvas

Miks Tallinnast kutsutud lugupeetud külalised Moskvasse ei taha sõita

143
(Uuendatud 19:36 29.05.2018)
Kutsuti kord üks Eesti minister Peterburgi. Ootame teid aupaklikult, meil on siin suur foorum. "Ma ei lähe, pole aega," turtsatas tema vastuseks. Täpsemalt, "temake". Nüüd aga annab Eesti president mõista, et ootab Moskvalt küllakutset. Mis toimub?

Vladimir Barsegjan, raadio Sputnik

Eesti president Kersti Kaljulaid teatas hiljuti "Raadio 4" venekeelses saates, millistel tingimustel ta Moskvat külastama nõustuks. Saatejuhi küsimusele vastas Kaljulaid, et on valmis seda tegema pärast Eesti ja Venemaa vahelise piirilepingu ratifitseerimist.

Kaljulaidi lõhestumine: sõjakõned Kiievis, rahukõned Tallinnas >>

Võiks arvata, et mõnele tema kantselei ametnikest on täpselt teada — Venemaa presidendi poolt "allkirjastatud kutse on juba ammu valmis ja ainult ootab oma tundi. Külla ei saa ju sõita enne, kui kutsutakse… 

Kuid kõige järgi otsustades tuleb seda kutse valmimisega veidi kannatlikum olla ja peamine – selle kirjutamiseks ka midagi omalt poolt ära teha. Sõna otseses mõttes vahetult pärast president Kersti Kaljulaidi sõnavõttu tuletas Venemaa saatkond Eestis meelde, et käesoleva aasta jaanuaris teatas välisminister Sergei Lavrov selgelt — ratifitseerimise peamiseks tingimuseks on kahepoolsete suhete konfrontatsioonivaba õhkkond.

Sellega on meil aga asjad kehvasti.

Ja ennekõike Eesti poole süül, kes ikka ja jälle lükkab tagasi kõik Venemaa katsed konstruktiivseid suhteid luua ja vähemalt mingisuguse dialoogini jõuda. Lähipäevade näide — Eesti majandusminister Kadri Simson sai kutse osaleda Peterburi Rahvusvahelisel Majandusfoorumil toimuvas arutelus, kuid keeldus sinna minemast oma liigset hõivatust vabanduseks tuues. Samamoodi käituvad ka teised Eesti valitsuse liikmed, muutes suhtlemise Vene poole esindajatega praktiliselt nullilähedaseks.

Moskva: piirilepet ei ratifitseerita, kui Eesti oma käitumist ei muuda >>

Tegu pole jahedate suhetega, vaid nende täieliku puudumisega.

Seepärast jääb Eesti ja Venemaa vahelise piirilepingu ratifitseerimise küsimus määramata ajaks õhku rippuma, kuni võidab see, mida tavaliselt nimetatakse terveks mõistuseks. Tuletame meelde, et 2005. aastal sõlmisid Venemaa ja Eesti välisministrid Sergei Lavrov ja Urmas Paet kahe riigi vahelise ametliku piirileppe.  

Peterburi rahvusvaheline majandusfoorum (PRMF) lõppes rekordtulemustega
© Sputnik / Евгения Новоженина

Eesti parlament aga seadis lepingu ratifitseerimise tingimuseks sätete lisamise, mis ei olnud originaaltekstis ette nähtud — nõudes sissejuhatust, mis viitab kehtivuse kaotanud 1920. aasta Tartu rahulepingule Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel. Moskva tõlgendas seda katsena esitada Venemaale tulevikus territoriaalseid pretensioone ja esialgsel lepingul olnud Vene Föderatsiooni poolne allkiri võeti tagasi.

Üheksa aastat hiljem pöörduti lepingu teema juurde tagasi. 18. veebruaril 2014 kirjutasid välisministrid Moskvas alla Vene-Eesti riigipiiri lepingutele ja Narva ning Soome lahe merealade piiritlemisele.

Ent Eesti ja Venemaa parlamendid ei ole neid lepinguid tänaseni ratifitseerinud, mistõttu ei ole nad ka jõustunud. Ja kuigi on täiesti selge, et nende dokumentide rakendumine lahendab ammuse, kahepoolseid suhteid rikkunud probleemi, ei tasu selles küsimuses erilisi edusamme oodata. 

Eesti ettevõtetel jäi suur hulk võimalusi kasutamata >>

Asi hakkab surnud punktist liikuma vaid riikidevaheliste suhete paranemise korral. Kuid sel teel peavad mõlemad üksteisele vastu tulema. Kapriisne jalgadetrampimine ei aita kuidagi poliitilisi vastuolusid lahendada.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

143
Tagid:
diplomaatilised suhted, Peterburi majandusfoorum, Piirilepe, EL, Urmas Paet, Kersti Kaljulaid, Sergei Lavrov, Sankt-Peterburg, Eesti, EL, Venemaa
Teema:
Peterburi rahvusvaheline majandusfoorum 2018 (9)