Venemaa president Vladimir Putin

Putin majanduskriisist, "millist pole veel nähtud"

108
(Uuendatud 11:06 26.05.2018)
Venemaa president märkis, et on vaja luua õiguslik mehhanism maailmakaubanduse muutmiseks, et vabaneda arhailistest normidest, kuid samal ajal säilitada kõik väärtuslik selles.

TALLINN, 26. mai — Sputnik. Hoolimatu suhtumine õigusnormidesse võib põhjustada kriisi, mida maailm pole veel kogenud, ütles Vladimir Putin Peterburi rahvusvahelisel majandusfoorumil (PRMF), edastab RIA Novosti.

"Ühe lepinguosalise väljumine õigusruumist, endale kokkuleppega võetud kohustustest taganemine tähendab alati suuri riske ja lisakulusid. See on äritegevuse aksioom," tuletas Venemaa liider meelde. Globaalsel tasandil toob riikide, eriti maailma jõukeskuste selline käitumine kaasa kõige negatiivsemaid, et mitte öelda laastavamaid tagajärgi, hoiatas Putin.

Macron tunnistas Venemaa asendamatust>>

"Hoolimatus kehtivate õigusnormide suhtes ja vastastikuse usaldus kuritarvitamine võib tekitada ettearvamatu tohutute muutuste turbulentsi. Selliste asjaolude kokkulangemine võib viia sellise süsteemse kriisini, millist maailm veel kogenud pole," ütles president.

Putin kutsus üles looma usaldusväärsusel põhinevat majandust.

Venemaa president Vladimir Putin palus Peterburi rahvusvahel majandusfoorumil (PRMF)
© Sputnik / Владимир Астапкович

Ettevõtluse takistused

President märkis, et seni ei ole võimalik olnud kokku leppida isegi sellesuunalistes sümboolsetes sammudes. Ta tuletas meelde, et kuni viimase ajani lõppesid peaaegu kõik "kahekümne" ja Aasia ja Vaikse ookeani majandusühenduse kohtumised ühisavaldustega uute protektsionistlike tõkete mitterakendamise kohta.

"Need avaldused olid loomulikult vaid deklaratiivsed. Kuid tänapäeval pole võimalik kokku leppida isegi sellistes sümboolsetes sammudes," ütles Putin.

Uued protektsionismi vormid

Teine oht maailmamajanduse stabiilsusele on protektsionismi uued vormid, on Venemaa president veendunud.

"Kui varem olid levinud klassikad protektsionismi vormid, mis on samuti kahetsusväärne, aga ikkagi, näiteks täiendavad imporditollid, tehnilised tingimused või varjatud toetused, siis praegu on tegemist täiesti uue protektsionismi vormiga – kasutakse ilmselgelt otsitud ettekäändeid, viidates seejuures väidetavatele rahvusliku julgeoleku huvidele. Milleks? Konkurentide eemale tõrjumiseks või järeleandmiste väljapressimiseks," ütles ta.

Üldine vastutus

Vastutus kogu maailma tuleviku eest lasub kõikidel, eriti aga arenenud majandusega riikidel, tuletas Vladimir Putin meelde. Ta kutsus üles austama teisi riike ja partnereid.

Denissov: isoleeritud pole mitte Venemaa, vaid need, kes foorumile ei tulnud>>

"Oma huve saab kaitsta erinevalt, kas teisi eirates või oma partnereid austades. Ma mõistan, et tänane maailm on väga läbipõimunud ja riigid on üksteisest sõltuvad. Ja igal, eriti arenenud majandusega riigil lasub tohutu vastutus ühise tuleviku eest," lõpetas president.

Legitiimne mehhanism

Putin märkis, et on vaja luua õiguslik mehhanism maailmakaubanduse muutmiseks, et vabaneda arhailistest normidest, kuid samal ajal säilitada kõik väärtuslik selles. Ta rõhutas, et maailm muutub ja koos sellega peavad muutuma ka institutsioonid ja normid, ja need omakorda peavad olema kõikide jaoks ühised. Seejuures hoiatas riigipea "järskude liigutuste" eest.

Kõik sõnaga "Venemaa" seonduv ei ole halb>>

Eelkõige kutsus ta üles mitte loobuma Maailma Kaubandusorganisatsioonist (WTO), kuna see võib rikkuda praegust majanduslikku ja õiguslikku tasakaalu.

PRMF-2018 toimub Peterburis 24.-26. maini. RIA "Rossija Segodnja" on foorumi infopartner, edastades uudiseid teabeekraanidel ja kajastades olulisemaid üritusi oma kodulehel.

108
Tagid:
kriis, majandusfoorum, PRMF, Vladimir Putin, Peterburi, Venemaa
Teema:
Peterburi rahvusvaheline majandusfoorum 2018 (9)
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde