Peaminister Jüri Ratas

Toetus Ratasele ja Kallasele kui peaministrile on võrdsustunud

29
(Uuendatud 10:13 21.05.2018)
Eesti Päevalehe tellitud ja Turu-uuringute AS-i läbi viidud uuring näitab, et mais pidas Kaja Kallast ja Jüri Ratast sobivaks peaministrikandidaadiks võrdselt 24 protsenti valimisealisest elanikkonnast.

TALLINN, 21. mai — Sputnik. Kaks kuud tagasi oli Kallase edu Ratase ees seitse ja kuu aega tagasi kaks protsenti, vahendab ERR. Eestlastest valijate seas oli populaarseim Kallas 28 protsendiga, Ratas sai 19 ja Mart Helme 14 protsendi toetuse.

Kaja Kallase kinnitati Reformierakonna esimeheks >>

Uuringujuht Juhan Kivirähk märgib, et 13 protsenti Reformierakonna valijaist näeks peaministrina Jüri Ratast, Keskerakonna valijaist toetaks Kallast aga vaid viis protsenti.

Valimiste lähenedes väheneb ka nende inimeste hulk, kes ei oska oma eelistust öelda.

Reformierakond valis aprillis Tallinnas toimunud üldkogul erakonna esinaiseks Kaja Kallase 1067 poolthäälega, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

Reformierakonna esimehe valimistel osales elektroonilisel hääletamisel 908 liiget, sedeliga 291 liiget — kokku osales 1199 liiget. Hääletuskastides oli 1157 sedelit, kehtetud olid 28 sedelit.

"Ma tänan erakonnakaaslasi selle usalduse eest, kuid ei väsi rõhutamast terve meeskonna panuse olulisust eelseisvatel valimistel. Juht on täpselt nii tugev kui tugev on kogu meeskond," ütles Kallas erakonnakaaslasi toetuse eest tänades.

Samuti valiti erakonnale liikmeline juhatus, kuhu kuulub lisaks esinaisele veel 16 liiget.

Kaja Kallase suur idee on isemajandav Eesti >>

Viis erinevatel elualadel tegutsevat inimest, kelle seas on Kristina Kallas ja Priit Alamäe, avaldasid kümme kuud enne riigikogu valimisi uue poliitilise liikumise käivitamist tähistava manifesti. Peaminister Jüri Ratas tervitab algatust, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti kuu alguses.

Liikumise algatajad kasutavad nime "Eesti 200" ja ei välista erakonnaks muutumist ning riigikogu valimistel osalemist.

Eesti poliitilised parteid
© Sputnik /

"Poliitika ei tohi kunagi olla suletud ring, vaid peab olema alati avatud uutele tulijatele, kellel on head mõtted ja värsked ideed. Seetõttu tervitan iga algatust ning iga inimest, kes soovib panustada Eesti riigi arengusse ning inimeste heaolu tõstmisesse. Keskerakond on kindlasti valmis tegema "Eesti 200" poliitilise liikumisega laiapõhjalist koostööd," kirjutas peaminister Jüri Ratas sotsiaalmeedias.

2019. aasta Riigikogu valimised

2019. aasta Riigikogu valimised on XIV Riigikogu korralised valimised, mis toimuvad 3. märtsil 2019. aastal. Riigikogu 101 liiget valitakse 12 mitmemandaadilises valimisringkonnas võrdelise valimissüsteemi alusel.

Saadikukohti jagatakse D'Hondti meetodi muudetud versiooniga. Erakonnad peavad ületama üleriigilise 5% valimiskünnise.

Peaminister tervitab "Eesti 200" algatust >>

Üksikkandidaadid saavad valituks, kui nende häälte arv ületab lihtkvooti (saadakse valimisringkonnas kehtinud häälte numbrit jagades mandaatide arvuga valimisringkonnas) või on sellega võrdne. (Allikas: Vikipeedia).

29
Tagid:
poliitika, rahvas, toetus, valimised, Keskerakond, Reformierakond, Riigikogu, Jüri Ratas, Kaja Kallas, Eesti
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde