USA president Donald Trump

Kas Euroopa valib sõja või alanduse

204
(Uuendatud 19:36 10.05.2018)
Donald Trump teatas, et USA väljub Iraani tuumaleppest, sooritades sellega oma suurima välispoliitilise vea.

Gevorg Mirzajan, Vene Föderatsiooni valitsuse juures asuva Finantsülikooli politoloogiaosakonna dotsent

Analüütikud lootsid imele, arvates, et USA president mõtleb viimasel hetkel ümber. Kuid 8. mai saabudes nimetas Trump taas kord tehingu "sügavalt puudulikuks", teatades, et Ameerika Ühendriigid ütlevad sellest lahti ning allkirjastas "Iraani režiimi vastaste kõrgeima taseme sanktsioonide" taastamise korralduse.

Iisraeli ja Saudi Araabia huvides

Olukorra iroonia peitub selles, et Trumpil pole lepingust väljumiseks mingit juriidilist alust. Iraan on hoolikalt täitnud tuumaleppe kõiki punkte, mida on korduvalt sertifikaatidega kinnitanud ainus organisatsioon, mis selleks volitatud – Rahvusvaheline Aatomienergiaagentuur IAEA.

Eestil tuleb jälle valida Euroopa ja Ameerika vahel >>

Trump põhjendas oma pretensioone sellega, et talle ei meeldi Iraaniga sõlmitud lepingu mõningad punktid – näiteks, et üldse ei ole käsitletud Iraani raketiprogrammi (milleks leping ei olnud mõeldudki), samuti Iraani aatomienergeetika arengule seatud piirangute ajutine olemus (miks peaksid sellised piirangud olema alalised, kui igal tuumarelva leviku tõkestamise lepingu allkirjastanud riigil on õigus rahumeelse aatomienergia uuringuteks).

Trumpi katsed sundida liitlasi ja Iraani lepingut ümber kirjutama ei andnud arusaadavail põhjustel tulemusi, sest rahvusvaheliste lepetega nii ei toimita, mistõttu ta otsustas lihtsalt lepingust väljuda.

Enim on toimunuga mõistagi rahul Iisraeli peaminister Benjamin Netanyahu, kes "Trumpi otsust kohutavast lepingust väljuda täielikult toetab." Ja seda mitte ainult sõnades, vaid ka tegudes – Tel Aviv püüdis anda Ameerika lepingust väljumisele mingitki juriidilist alust, teatades Iraani salajase tuumaprogrammi olemasolu kinnitava "poolteisetonnise" tõestusmaterjali olemasolust.

Netanyahu entusiasm on mõistetav – Iisrael kardab väga Iraani mõju järsku kasvu Lähis-Idas, mille viimaseks ilminguks sai Hezbollah võit Liibanoni parlamendivalimistel, ja loodab väga, et sanktsioonide režiimi taastamine vähendab Iraani võimalusi. "Parimal juhul" aga viib see mõne sammu järel (millest üheks saab Iraani tuumaprogrammi ja tema relvastusosa taastamine) sõjalise konfliktini USA ja Iraani vahel, mis võiks iraanlased oma riigi piiridesse tagasi suruda.

Iisrael andis USA-le põhjuse uueks suureks sõjaks >>

Samadel põhjustel rõõmustab ka Saudi Araabia. Kroonprints Mohammad bin Salmani jaoks on Iraan samuti kondiks kurgus ning temagi vabaneks meeleldi Islamivabariigist Ameerika tugevate käte abil.

Tere tulemast isolatsiooni

Kas ameeriklastel endil on põhjust rõõmustamiseks? Vaevalt küll, sest presidendi otsus töötab otseselt Ameerika rahvuslike huvide vastu ja seda mitte ainult USA järjekordsesse Lähis-Ida sõtta juhtimise pärast.

Venemaa president Vladimir Putin
© Sputnik / Алексей Никольский

Esiteks panid ameeriklased löögi alla tuumarelva leviku tõkestamise lepingu. Iraani tuumalepe oli unikaalseks pretsedendiks, mis näitas, et aatomirelvastusega seotud probleeme on võimalik lahendada ka mittesõjalisel teel — ajutiste piirangute abil tuumaprogrammile, mille käigus riik maailmamajandusse integreeritakse, riigis usalduse atmosfäär ja käitumisreeglid luuakse, ja mille tulemusena ei soovi riik ise tuumarelva loomise nimel enam oma uue staatusega riskida.

Nüüdseks on aga loodud põhimõtteliselt erinev pretsedent – iga riik tunnetab, et USA võib nendega sõlmitud rahvusvahelised lepped suvalisel hetkel tühistada.

Kusjuures kiiresti lepingueelse olukorra juurde naasta iraanlased ei saa – osa objektidest on demonteeritud ja rikastatud uraani varudest loobuti.

Teiseks, nagu endine USA asepresident Joe Biden õigesti ütles, "isoleerib lepingust lahtiütlemine USA peaaegu kõikide maailma riikide silmis, hävitab usalduse meie suhtes ja meie liidripositsioonid." Erinevalt Tel Avivist ja Riadist oli absoluutne enamus maailma riikidest USA lepingust lahtiütlemisele kategooriliselt vastu.

Euroopa mõistis hukka Trumpi taganemise Iraaniga tuumakokkuleppe sõlmimisest >>

Donald Trump ei suutnud selles küsimuses isegi oma liitlaste hulgas toetust leida – Saksamaa kantsler Angela Merkel, Suurbritannia peaminister Theresa May ja Prantsusmaa president Emmanuel Macron, kelle riigid koos USA, Iraani, Hiina ja Venemaaga lepingule alla kirjutasid – püüdsid viimase hetkeni presidenti ümber veenda.

Valik häbi ja sõja vahel

Enamgi veel, Trump seadis oma liitlased väga huvitava valiku ette, andes selgelt mõista, et kõik riigid on sunnitud neidsamu "kõrgeima taseme sanktsioone" täitma, mida ta Iraani Islamivabariigi vastu kehtestada kavatseb. Tavakeelde tõlgituna tähendab see, et Euroopa on sunnitud kahjumisse kandma kõik investeeringud ja lepingud, mis nad Iraaniga viimaste aastate jooksul sõlminud on.

Euroopa riikidel tuleb valida kahe ebameeldiva variandi vahel – kas alluda Ameerika nõudmistele, või vastu hakata, kaitsmaks oma ettevõtteid ja riiklikke huvisid, mis tähendaks vastusanktsioonide kehtestamist juhul, kui Ameerika Euroopa firmasid trahvima hakkab.

Olukord meenutab väga Churchilli kuulsat mõtet valikust "häbi ja sõja vahel", kus häbi kasuks otsustamine tähendab mõningase aja möödudes lisaks ka sõtta sattumist. Euroliidrid mõistavad, et juhul kui Euroopa praegu alistub, jätkab Trump ka muudes küsimustes eurooplaste allutamist Ameerika välispoliitilistele huvidele, kusjuures erinevalt teistest presidentidest ei lähe Vana Maailma soovid ega arvamus talle vähimalgi määral korda.

Trump ütles, keda tappa >>

Juba praegu kõlab valjusid hääli vastuhakkamise toetuseks, isegi Eurokomisjoni liikmed räägivad võimalusest "sanktsioonide sõja" korral USA ettevõtete suhtes omapoolseid vastumeetmeid rakendada. Iraanlased, kel on Euroopa ettevõtteid ja investeeringuid väga vaja, teevad kõik võimaliku, et protestihääli võimendada ja toetada.

Teheran käitub vägagi korrektselt – Islamivabariik ei ole teatanud omapoolsest lepingust väljumisest ega tuumaprogrammi taastamisest. "Nüüd on see leping Iraani ja viie ülejäänud riigi vahel," teatas president Hassan Rouhani.

Kuid see otsus on ajutine – Iraan vajab mõtlemisaega.

Iraani välisminister Mohammad Javad Zarifi sõnul tahetakse ära oodata, kas tuumaleppe ülejäänud osapooled suudavad Iraanile lepingujärgselt antud kohustusi tagada – lihtsamalt öeldes, kas Euroopa garanteerib lepingute ja investeeringute kaitse. Tulemuste selgumise järel võtab Iraan lepingu täitmise osas vastu lõpliku otsuse.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

204
Tagid:
leping, poliitika, tuumalepe, EL, Donald Trump, Saksamaa, Suurbritannia, Prantsusmaa, Iraan, Euroopa, USA
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde