Ajakirjandusvabaduse päev kui riigi peegel

Ajakirjandusvabaduse päev kui riigi peegel

33
Järjekordne Eesti meediavabaduse test toimub juba juunis, kui tuleb kokku Pressinõukogu ja teeb otsuse mitmete portaali Sputnik Eesti kaebuste kohta Eesti meediaväljaannete vastu, mis osalesid portaali vastases diskrediteerivas propagandakampaanias.

Boriss Grigorjev

Täna (3. mail — Toim.) on ülemaailmne ajakirjandusvabaduse päev, mille ÜRO Peaassamblee kuulutas välja 1993. aastal ja mida on sellest ajast alates tähistatud igal aastal. Eesti on mitmetes ajakirjandusvabaduse reitingutes liidrikohal, mis aga ei tähenda, et sellega poleks riigis probleeme. Vastavalt hiljuti avalikustatud organisatsiooni "Piirideta Reporterid" (RSF) järjekordsele reitingule on Eesti 180 riigi ajakirjanduse indeksi poolest 12. kohal. Esikohal, nagu eelmiselgi aastal, on Norra ja viimane koht on endiselt Põhja-Korea päralt.

Rahvusvaheline organisatsioon Freedom House tegi 65 riigi interneti-vabaduse uuringu "Vabadus internetis" ("Freedom on the Net"), milles Eesti asus koos Islandiga esikohal. Võiks tunduda, et kõik on suurepärane ja meie riigis saab piiratu vabaduse ja pluralismi õitsengu üle vaid rõõmu tunda. Ainult, et kui labidas veidi sügavamale maasse lüüa, siis ei lähe need reitingud tegelikkusega kuidagi kokku.

Ebamugavad küsimused: miks Sputnikut Eestis taga kiusatakse>>

Kas nõiajaht on vabaduse tunnus?

Kahtlemata näitab Eesti seadusandluse tugevat külge valitsuse kontrolli puudumine meedia üle — igaüks saab oma portaali, ajalehe või ajakirja asutada ilma, et peaks selleks riigiasutusi teavitamata või mistahes litsentse nõutamata. Kuid sellega piiramatu vabadus kahjuks sageli piirdubki.

Nii, nagu juhtus portaaliga Sputnik Eesti, mis kohe pärast töö alustamist kuulutati kõige kõrgeimal tasemel "vaenulikuks" ja keelati koheselt juurdepääs enamikule ametlikele üritustele. ​Lisaks korraldati valitsusmeelses meedias kampaania väljaande mustamiseks. Ja seda nimetatakse siis sõnavabaduseks?!

Kaljulaid lubas Sputnikut ja RT-d mitte tõkestada>>

Palju küsimusi tekitab ka vene keelse ajakirjanduse üldine olukord Eesti meediaturul. Näiteks, miks pole riigis, kus rohkem kui 30% elanikkonnast on mitte-eestlased, ühtki venekeelset päevalehte? Võib ükskõik kui palju rääkida majanduslikest põhjustest ja internetitehnoloogiate võidukäigust, kuid paljude jaoks pole saladuseks, et varem eksisteerinud suured venekeelsed ajalehed tõrjuti suurte eestikeelsete valitsusmeelsete ajalehtede poolt labaselt turult välja.

Need väljaanded hõivasid paari aastaga kogu reklaamituru ja pakkusid lugejatele praktiliselt tasuta oma venekeelseid tõlkeväljaandeid (mis pärast venekeelsete väljaannete pankrotti edukalt suleti). Kui riik oleks olnud tõelise diskussiooni olemasolust ühiskonnas ja rahvusvähemuste meediaväljaannete mitmekesisusest huvitatud, siis poleks Venekeelsetel ajalehtedel lastud kaduda.

"Vajaliku" kaanoni alla

Kuigi​, ega​ ka kaugeltki iga trükisõna pruugi veel vaba olla. Klassikaline vaba meedia peaks kajastama kogu ühiskonna arvamusi ega​ formateerima ühiskonda oma kaanonite järgi. Miks näiteks Eesti suurimad väljaanded suruvad avaliku arvamuse liidrina lugejale peale marginaalsete Venemaa poliitiliste emigrantide seisukohti ega esita riigis elavate kõikide vene keelt kõnelevate inimeste seisukohti? Ja ka eestlasi endid püüavad valitsusemeelsed väljaanded tungivalt oma näo järgi kujundada. Piisab vaid kellelgi neist midagi Venemaa ja venelaste kohta positiivset kirjutada, kui neid hakatakse kohe sildistama. Kas sellist tegevust võib ajakirjandusvabaduse ilminguks nimetada? Ei usu, eriti kui meenutada ÜRO peasekretäri sõnu, mis igal aastal maailma ajakirjandusvabaduse päeval avaldatakse. Nii öeldi 2006. aasta läkituses: "Meedia ei tohiks olla vaenu ässitamise, alandamise ega viha propageerimise vahendiks."

Sputnik Eesti pöördus kaebusega Pressinõukogusse>>

Justiitsminister Urmas Reinsalu
© Sputnik / Евгений Ашихмин

Kuidas küll tahaks, et Eesti meediat hinnataks ka nende kriteeriumide alusel, võttes arvesse sotsioloogide uuringuid, mis tõid paari aasta eest välja Eesti ühiskonna küllatku suure sallimatuse. Siin on, mille üle järele mõelda.

Ajakirjandusvabaduse test

Muide, järjekordne Eesti meediavabaduse test toimub juba juunis, kui tuleb kokku Pressinõukogu ja teeb otsuse mitmete portaali Sputnik Eesti kaebuste kohta Eesti meediaväljaannete vastu, mis osalesid portaali vastases diskrediteerivas propagandakampaanias.

Meedialahingud>>

Sisuli​selt rikuvad kaebuses nimetatud faktid niivõrd räigelt ajakirjanduse eetikakoodeksit, et seda hukka mõistmata jätta pole lihtsalt võimalik. Kuid Eesti demokraatial on selline spetsiifika, et poliitiliste tõmbetuulte tõttu võib siin juhtuda, mida iganes. Kuid lootust on. Kui kaebus lahendatakse objektiivselt, siis astub Eesti tõepoolest veel ühe sammu ajakirjandusvabaduse suunas ja ülemaailmne ajakirjandusvabaduse päev muutub meie riigile palju lähedasemaks.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

33
Tagid:
ajakirjandusvabaduse päev, Sputnik Eesti, Eesti
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde