Õnnitluskaardid, mis on kujundatud Eesti ja Läti alaliste elanike, niinimetatud mittekodanike passidena

Euroopa viskas Baltikumi tiiki kivi: pritsmeid on palju, tolku aga vähe

158
(Uuendatud 19:13 17.05.2018)
Neil, kes on harjunud soos elama, on omad kombed. Lausa traditsioonid. Seda võib nimetada "eriliseks Balti teeks" või "Balti demokraatia eripäraks." Sellele teele jääb kõik kinni, nagu soos.

Vladimir Barsegjan, raadio Sputnik

Europarlamendi petitsioonide komitee arutas alaliselt Eestis ja Lätis elavate kodakondsuseta isikute õigusi. Samuti vaadati läbi "mittekodanike" esitatud petitsioon, mis koostati juba 2016. a. juunis eurosaadikute Yana Toomi, Andrei Mamõkini ja Tatjana Ždanoki poolt.

Euroopa Parlamendis arutleti petitsioon Läti ja Eesti kodakondsuseta isikute õigustest >>

Rahvuslastest poliitikute rituaalsed tantsud petitsiooni ümber algasid kohe peale selle ilmumist. Kuid jõuline tammumine Balti eriolukorra laulude saatel ja Balti demokraatia eripära teemadel ei saavutanud euroametnike juures soovitud efekti – avaldus võeti töösse. Arutelu lõppes ja ehkki see päädis vaid otsusega avaldada Europarlamendi seisukoht kirjades, mis saadeti Eesti ja Läti valitsustele ning Eurokomisjonile, puhkes kohalikus poliitsoos tõsine torm.

Yana Toom Europarlamendis
фото из личного архива Яны Тоом

Reaktsioon ning iga poliitilise mätta pealt kõlavad nõutusepuhangud näitavad tegelikku rahvustevaheliste suhete olukorda, kus ükski Eesti partei ei taha "võõramaalastele" tolligi järele anda.

Eriti paistsid silma need, kes end rahvuslastena positsioneerivad. Näiteks Riigikogu saadik Henn Põlluaas teatas, et niisugused petitsioonid tekivad vaid soovist Eestit mustata ja laimata. Tema parteikaaslane Jaak Madison ütles, et "mittekodanikele" tuleb anda 5 aastat keele selgeksõppimiseks ja kodakondsuseksami sooritamiseks, misjärel tuleks kõik, kes sellega hakkama ei saa, riigist välja saata. Pole inimesi, pole probleeme.

Mittekodanikud Lätis: mujal ei mõista seda keegi >>

Huvitav, et ka need, kes endale demokraatide nime haarasid, püüavad mitte eristuda, soovitades "mittekodanikele" vaid pisut rohkem õigusi anda. Riigi peaminister Jüri Ratas, kes on Yana Toomi parteikaaslane Keskerakonnast, sõnas pahuralt kolleegi poole vaadates, et keegi keskerakondlastest ei tohiks Eesti suhtes vaenulikke algatusi korraldada.

Käib aktiivne arutelu hallipassimeestele lihtsustatud korras Eesti kodakondsuse omistamise üle
© Sputnik / Вадим Анцупов

Tundub, et Ratas talub Toomi liikmelisust parteis suurte raskustega. Ta mõistab, et parteisisene tüli ei mõju tema enda karjäärile kuigi hästi ning võib panna aluse uuele liikumisele, mis koondab oma ridadesse Eesti venekeelsed kodanikud.

Poliitiline koorekiht on juba korduvalt nurjanud katsed luua rahvuspiire ületavaid ja lammutavaid ühiskondlikke organisatsioone. Eesti parteid jagasid omavahel ära kõik vähegi populaarsemad vene keelt kõnelevad avaliku elu tegelased, kinnitades neile, et edasi liikuda on võimalik vaid "rahvuslikke eelarvamusi" ja rahvusküsimust kõrvale heites.

Põlluaasa pahandab maaeluministeeriumi kakskeelsus >>

Aeg on aga näidanud, et tegu oli vaid tühipaljaste sõnadega, mille eesmärgiks oli petta, mitte vastuolusid lahendada. Seetõttu on rahvusvähemusi esindava ja poliitilist võitlust mitte pelgava partei tekkimine taas päevakorda tõusnud.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

158
Tagid:
analüütika, poliitika, ühiskond, mittekodanikud, kodakondsus, petitsioonide komitee, Euroopa Parlament, Yana Toom, Jüri Ratas, Läti, Eesti
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde