Õnnitluskaardid, mis on kujundatud Eesti ja Läti alaliste elanike, niinimetatud mittekodanike passidena

Euroopa viskas Baltikumi tiiki kivi: pritsmeid on palju, tolku aga vähe

123
(Uuendatud 19:13 17.05.2018)
Neil, kes on harjunud soos elama, on omad kombed. Lausa traditsioonid. Seda võib nimetada "eriliseks Balti teeks" või "Balti demokraatia eripäraks." Sellele teele jääb kõik kinni, nagu soos.

Vladimir Barsegjan, raadio Sputnik

Europarlamendi petitsioonide komitee arutas alaliselt Eestis ja Lätis elavate kodakondsuseta isikute õigusi. Samuti vaadati läbi "mittekodanike" esitatud petitsioon, mis koostati juba 2016. a. juunis eurosaadikute Yana Toomi, Andrei Mamõkini ja Tatjana Ždanoki poolt.

Euroopa Parlamendis arutleti petitsioon Läti ja Eesti kodakondsuseta isikute õigustest >>

Rahvuslastest poliitikute rituaalsed tantsud petitsiooni ümber algasid kohe peale selle ilmumist. Kuid jõuline tammumine Balti eriolukorra laulude saatel ja Balti demokraatia eripära teemadel ei saavutanud euroametnike juures soovitud efekti – avaldus võeti töösse. Arutelu lõppes ja ehkki see päädis vaid otsusega avaldada Europarlamendi seisukoht kirjades, mis saadeti Eesti ja Läti valitsustele ning Eurokomisjonile, puhkes kohalikus poliitsoos tõsine torm.

Yana Toom Europarlamendis
фото из личного архива Яны Тоом

Reaktsioon ning iga poliitilise mätta pealt kõlavad nõutusepuhangud näitavad tegelikku rahvustevaheliste suhete olukorda, kus ükski Eesti partei ei taha "võõramaalastele" tolligi järele anda.

Eriti paistsid silma need, kes end rahvuslastena positsioneerivad. Näiteks Riigikogu saadik Henn Põlluaas teatas, et niisugused petitsioonid tekivad vaid soovist Eestit mustata ja laimata. Tema parteikaaslane Jaak Madison ütles, et "mittekodanikele" tuleb anda 5 aastat keele selgeksõppimiseks ja kodakondsuseksami sooritamiseks, misjärel tuleks kõik, kes sellega hakkama ei saa, riigist välja saata. Pole inimesi, pole probleeme.

Mittekodanikud Lätis: mujal ei mõista seda keegi >>

Huvitav, et ka need, kes endale demokraatide nime haarasid, püüavad mitte eristuda, soovitades "mittekodanikele" vaid pisut rohkem õigusi anda. Riigi peaminister Jüri Ratas, kes on Yana Toomi parteikaaslane Keskerakonnast, sõnas pahuralt kolleegi poole vaadates, et keegi keskerakondlastest ei tohiks Eesti suhtes vaenulikke algatusi korraldada.

Käib aktiivne arutelu hallipassimeestele lihtsustatud korras Eesti kodakondsuse omistamise üle
© Sputnik / Вадим Анцупов

Tundub, et Ratas talub Toomi liikmelisust parteis suurte raskustega. Ta mõistab, et parteisisene tüli ei mõju tema enda karjäärile kuigi hästi ning võib panna aluse uuele liikumisele, mis koondab oma ridadesse Eesti venekeelsed kodanikud.

Poliitiline koorekiht on juba korduvalt nurjanud katsed luua rahvuspiire ületavaid ja lammutavaid ühiskondlikke organisatsioone. Eesti parteid jagasid omavahel ära kõik vähegi populaarsemad vene keelt kõnelevad avaliku elu tegelased, kinnitades neile, et edasi liikuda on võimalik vaid "rahvuslikke eelarvamusi" ja rahvusküsimust kõrvale heites.

Põlluaasa pahandab maaeluministeeriumi kakskeelsus >>

Aeg on aga näidanud, et tegu oli vaid tühipaljaste sõnadega, mille eesmärgiks oli petta, mitte vastuolusid lahendada. Seetõttu on rahvusvähemusi esindava ja poliitilist võitlust mitte pelgava partei tekkimine taas päevakorda tõusnud.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

123
Tagid:
analüütika, poliitika, ühiskond, mittekodanikud, kodakondsus, petitsioonide komitee, Euroopa Parlament, Yana Toom, Jüri Ratas, Läti, Eesti