Venemaa välisminister Sergei Lavrov

Kas aasta kaalukaim avaldus?

151
(Uuendatud 15:46 29.04.2018)
Pole kahtlust, et kevadel kujunes Süürias kõige ebameeldivam olukord mõeldavatest. 13. märtsil teatas Venemaa kindralstaabi ülem Valeri Gerassimov, et Venemaa vastab mistahes USA rünnakule Süürias ja tulistab alla kõik tema suunas välja tulistatud raketid ja nende laskeseadeldised.

TALLINN, 29. aprill — Sputnik. Kommenteerides tõsist kriisi USA-Venemaa suhetes, seoses sündmustega Süürias, teatas Venemaa välisminister Sergei Lavrov sõjalise konflikti puhkemise perspektiivide kohta: "Lähtun 100% sellest, et sõjaväelased ei lase sellel sündida ja kindlasti ei lase sellel sündida president Putin ega, olen selles veendunud, ka president Trump. Nad on oma rahva valitud liidrid ja vastutavad rahva ees rahu ja rahumeelsuse eest."

See avaldus tehti Venemaa meediakanalile Sputnik antud intervjuus ja seda võib julgelt pidada selle aasta kõige olulisemaks. Lääne poliitikud ja meedia on Venemaad niivõrd demoniseerinud, et nad ei ole isegivõimelised Putini ja Lavrovi räägitut kuulatada ega teadvustada. See on rumal, edastab portaal Inosmi Norra Steigan bloggeri arvamust.

Pole kahtlust, et kevadel kujunes Süürias kõige ebameeldivam olukord mõeldavatest. 13. märtsil teatas Venemaa kindralstaabi ülem Valeri Gerassimov, et Venemaa vastab mistahes USA rünnakule Süürias ja tulistab alla kõik tema suunas välja tulistatud raketid ja nende laskeseadeldised. Teiste sõnadega hakatakse alla tulistama Ameerika lennukeid ja avatakse tuli Ameerika laevade pihta. Ja see polnud pelk ähvardus. Gerasimov (nagu ka Putin ja Lavrov) ei loobi sõnu tuulde. USA relvajõudude stabiülemate komitees mõisteti ilmselt olukorra tõsidust.

Eespool nimetatud intervjuus rõhutas Lavrov, et pärast Gerassimov avaldust toimusid Venemaa ja Ameerika kindralite kontaktid ja neile tehti teatavaks Venemaa "punased jooned", misjärel kanti hoolt, et neid mingil juhul ei ületataks.

Venemaa ja Ameerika kindralite läbirääkimiste toimumise fakti pärast Süüria "keemiarünnakut" puhkenud kriisi käigus kinnitavad ka muud allikad. USA kaitseminister Jim Mattis võttis operatsiooni juhtimise ohjad enda kätte ja hoolitses, et ebaseadusliku USA raketilöögi mõju oleks võimalikult väike, et ei kahjustaks olulisi objekte ega, seda enam, sõjaväelasi, olgu nad süürlased, venelased või ameeriklased.

Mingitest tsiviilkaotustest ei teatatud põhimõtteliselt. Seepärast on eriti tähelepanuväärne, et mees, hüüdnimega "Hull Koer" (Mad Dog) käitus selles olukorras vaata et kõige mõistlikumalt. Veelgi huvitavam on asjaolu, et Mattis, kinnitamata gaasirünnakut, piirdus väitega, et kaitseministeeriumi esindajad "otsivad ikka veel tõendeid." Lõpuks rõhutas ta, et peamine on "mitte lasta olukorral kontrolli alt väljuda."

Erinevalt Kongressi kontoripistrikest ja ajakirjanikest kujutavad kindralid hästi ette, mida tähendab sõda. Mattis annab endale suurepäraselt aru, et maailma ei ohusta lihtsalt mingi sõda, vaid tõeline ja seda Venemaaga. Kõige järgi otsustades mõistis ta, et Putin ja Gerassimov ei tee nalja ja punaseid jooni oleks tegelikult parem mitte ületada, kui muidugi pole soovi poolt inimkonda hävitada. Vladimir Putin on viimastel aastatel korduvalt kurtnud, et Lääne liidrid ei kuula, kui ta räägib, et Venemaa ei kavatse ohtu enda olemasolule taluda.

2013. aastast saadik on maailma kolm või neli korda olnud globaalse sõja lävel, mis puhkedes oleks koheselt muutunud tuuma-ragnarökiks ("jumalate saatus" — muinaspõhja mütoloogias maailmalõpule eelnev lahing — Wikipedia). Ei Lääne meedia ega poliitikud ei teinud sellest mingeid järeldusi, vaid jätkasid Venemaa ahistamist. Ja ka nende ustaval valijaskonnal on ajud niivõrd ära pestud, et nad ei mõista, kui tõsine see kõik tegelikult on. Lääne inimesed ei ole sugugi verejanulised – kõik tahavad rahu. Kuid seejuures pole seal mingit sõjavastast liikumist. Seepärast õnnestubki sellistel inimestel nagu Jens Stoltenberg, John McCain ja Theresa May mitte ainult poliitilist isolatsiooni vältida, vaid ka võimul püsida, ajades sellist poliitikat, mis võib viia maailmasõjani.

Sel talvel läks Putin niikaugele, et näitas Venemaa arsenali viimaseid uudistooteid, rõhutades, et mistahes rünnak Venemaa vastu tähendaks nii Euroopa kui ka Ameerika Ühendriikide täielikku hävitamist. See avaldus tehti küll presidendivalimiste kampaania raames, kuid oli suunatud peamiselt Lääne-Euroopa poliitikutele. Kui neil oligi varem mingeid illusioone, et Venemaad võib karistamatult rünnata ja ise sõjatulest kõrvetamata pääseda, siis pärast Putini kõnet oleks nendest illusioonidest parem loobuda. Poliitikud seda signaali ei mõistnud ja jätkavad samas vaimus – piisab, kui vaadata Teresa May'd, Boris Johnsoni ja Emmanuel Macroni. Kuid kindralid mõistsid ja võtsid teadmiseks.

Lavrov teatas, et kriisi jooksul olid Venemaa ja Ameerika kindralid kontaktis. Ilmselt see nii oligi ja see rahustab. Lisaks annab see ka Lavrovile põhjust rääkida, et need kindralid ei luba kahe riigi vahelisel sõjal puhkeda. Tähtsamat avaldust on raske ette kujutada.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

151
Tagid:
keemiarünnak, Donald Trump, Vladimir Putin, Sergei Lavrov, USA, Venemaa, Süüria
Teema:
Süüria "keemiarünnaku" konflikt (49)
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde