Donald Trump ja Emmanuel Macron

Moskva ja kolm vägilast Trump, "Micron" ja kantsleriin

117
(Uuendatud 23:32 26.04.2018)
Macroni isiklikud ambitsioonid on paljuski Prantsusmaa riiklike huvidega vastuolus, leiab Rostislav Ištšenko.

Rostislav Ištšenko, Süsteemse Analüüsi ja Prognoosikeskuse president Sputniku jaoks

Prantsusmaa president Emmanuel Macron on riigivisiidil Ameerika Ühendriikides — selle kulminatsiooniks sai 25. aprillile plaanitud esinemine Kongressis. Macron kavatseb kõneleda mitte ainult Prantsusmaa, vaid kogu Euroopa nimel.

Euro-Atlandi liidrid kavatsevad avaldada ühise seisukohavõtu peamiste rahvusvaheliste kriiside ja konfliktide osas – Iraani, Põhja-Korea, Süüria, Ukraina ja mõistagi suhete osas Venemaaga.

Prantsusmaa president Emmanuel Macron
© AP Photo / Christophe Ena

Kuidas Venemaa sellele vastama peaks? Manööverdamise jaoks on Venemaal ruumi piisavalt. Asi on selles, et Läänel on meie suhtes vähemalt kolm erinevat seisukohavõttu.

Esiteks on Inglismaa poolt toetatavate Ameerika pistrike seisukoht, mis üritab iga hinna eest Venemaa ja Lääneriikide vahelisi suhteid teravaks ajada, muutes igasugused läbirääkimised ja kompromissid võimatuks ning tekitades teravat, sõjalise kokkupõrkega piirnevat konfrontatsiooni, et suurendada poliitilist survet, katkestada majandussidemed ning tegelda finantsdiversiooniga Venemaa lõplikuks murdmiseks.

Встреча Меркель и Трампа
© REUTERS / BPA
Angela Merkel ja Donald Trump.

Teiseks on Trumpi seisukoht, mis üritab "Ameerikat taas suureks teha." Selleks on tal vaja Venemaa-poolseid järeleandmisi, kuid mitte vastasseisu, milles USA viimasel ajal regulaarselt alla kipub jääma. Trump üritab Moskvat šantažeerida, öeldes, et kui Venemaa järele ei anna, võtavad Washingtoni välispoliitikas võimu neokonidest pistrikud ja Venemaa olukord muutub veelgi raskemaks.

Seni on Moskva neisse katsetesse rahulikult suhtunud, mõistes suurepäraselt, et esmajoones läheb raskemaks hoopis Trumpil ja tema taga seisval tööstuslobbyl, mis üritab pangakapitali ja tema pistrikest poliitlobi võimu juurest kõrvale tõrjuda.

Kolmandaks on Macroni seisukoht, kes tahaks samuti olla "niisugune kui Putin", "selline, nagu Trump", teha "Prantsusmaa uuesti suureks," ning minna ajalukku mitte "mikroni", vaid Napoleonina.

Venemaa president Vladimir Putin ja USA president Donald Trump
© Sputnik / Michael Klimentyev

Seda on võimalik teha vaid Saksamaa arvelt, kes tänu oma majandusvõimsusele Euroopas esimest viiulit mängib. Majandusvallas Macronil Berliini üle mängida ei õnnestu. Järelikult tuleb tal poliitilistele argumentidele panustada.

Kuidas kavatseb Berliin käituda? Saksamaa on eelkõige huvitatud tihedast koostööst Venemaaga. Prantsusmaale ei ole see nii oluline, kuid temagi ei soovi Moskvaga tülli minna. Seepärast toetab Macron ühelt poolt igati USA ja Suurbritannia sepitsetud Venemaa-vastaseid provokatsioone, teiselt poolt aga kuulutab valmidusest Putiniga dialoogi alustada.

Ülesandeks on sundida algselt Lääne kollektiivsete jõududega Saksamaad oma majandussuhted Venemaaga katkestama, muutes Merkeli mõjuvõimu seeläbi väiksemaks. Siis aga tulla välja vahendajana, kes Läänele kasulikku kompromissi pakub.

Berliin ja Moskva ei kavatse aga käed rüpes istuda ja vaadata, kuidas Macron nende arvelt oma probleeme lahendab.

© AFP 2019 / Odd Andersen
Angela Merkel ja Emmanuel Macron.

 

Proua Merkel omakorda kavatseb Saksamaa domineerimise Euroopas lõplikult kinnistada ja tasakaalustada Ameerika poliitilise mõju Moskvapoolse majanduskoostöö abil. Seejuures ei taha temagi Venemaa embusse viskuda. Moskva mõju peaks tasakaalustama Saksamaa täielikku omandusse siirduv Euroopa Liit (NATOs jätkuks mõnda aega veel USA domineerimine). Seda seisukohta võiks pidada realistlikuks — hetkel rahuldaks see ka Moskvat.

Berliini liitlastele oleks niisugune lahendus mõistagi täielikult vastukarva. Kusjuures, kui Macroni puhul võiks veel rääkida isiklikest ambitsioonidest, mis on Prantsusmaa majanduslike huvidega paljuski vastuolus, siis Washington ega London ei ole nõus mingite järeleandmistega, sest jutt on nende globaalse domineerimise süsteemist, mis tagab nende eliidile sissetuleku ja nende riikidele sisemise stabiilsuse.

Kõik need Läänemaade sisevastuolud annavad Venemaale võimaluse taktikalisteks manöövriteks ja rahvusvahelise olukorra järk-järguliseks enda kasuks muutmiseks.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

117
Tagid:
Emmanuel Macron, Donald Trump, Angela Merkel, Prantsusmaa, Saksamaa, USA
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde