Euroopa Parlament

Euroopa Parlamendis arutleti petitsioon Läti ja Eesti kodakondsuseta isikute õigustest

71
Kohtumisest osavõtnute hinnangul pidi arutelu Euroopa Parlamendis kujunema hüppelauaks järgmiste arutelude tarvis, mis puudutavad suurte inimrühmade Euroopa Liidu elust kõrvalejätmist.

TALLINN, 25. aprill — Sputnik. Teisipäeval, 24. aprillil arutas Euroopa Parlamendi petitsioonikomisjon Eestis ja Lätis elavate kodakondsuseta isikute õigusi ning vaagis Euroopa Parlamendi saadikute Yana Toomi (Eesti), Andrei Mamõkini ja Tatjana Ždanoki (Läti) poolt 2016. aasta juunis esitatud petitsiooni mittekodanike õiguste kohta. Sellest teavitas Euroopa Parlamendi saadiku Yana Toomi büroo veebileht, meenutades, et petitsioonile oli alla kirjutanud üle 20 000 Eesti ja Läti püsielaniku.

Ekspert tunnistas elukohariigi kodakondsuse olulisust

Ettekandega esinenud Zürichi ülikooli teadusprojektide manager, uurimuse "Milleks on tarvis kodakondsust? Kodakondsus ja naturalisatsioon Lätis" (What is Citizenship for? Citizenships and Naturalization in Latvia, 2017) autor Susanne Tönsmann väitis kokkutulnutele, et "kodakondsus on oluline, sest see on seotud demokraatiaga" ja tuletas meelde üldtuntud kodakondsuse määratlust: kodakondsus on õigus omada õigusi.

"Kodakondsuse alusel on antud õigused, esmajoones õigus valimistest osa võtta. Olla kodanik tähendab kuuluda teatud kindlasse gruppi. Kodanikud on üksteisega seotud, nad kõik on ühe kogukonna liikmed. Kodakondsus on seotud ka ühise ajalooga," loetes ekspert oma riigi kodaniku staatuse valdamise positiivseid külgi.

Tönsmann rääkis kokkutulnutele Eesti ja Läti 20. sajandi ajaloost ja nende iseseisvuse taastamisest 1990. aastate algul.

"Paljud endised NSV Liidu vanariigid valisid kodakondsuse nullvariandi, aga Eesti ja Läti talitasid teisiti: suur hulk inimesi osutus kodakondsuseta või määratlemata kodakondsusega inimesteks. See oli inimeste kogukonnast väljalülitamise vahendiks," märkis ta, nentides ilmselget: "Täna sünnib Balti riikides ikka veel mittekodanikke, nii et nende kadumisest rääkida ei saa."

Läti lektor Londonist: rikkumisi ei esine

Rahvusvahelise õiguse spetsialist, Londoni kolledži lektor Martins Paparinskis asetas seevastu oma ülevaates pearõhu Eesti ja Läti mittekodanike staatusele, mis tema arvates tuleneb "nende NSV Liidu riikide okupatsioonist".

Toom: Euroopa Parlamendis taheti muuta dokumenti mittekodanike kohta>>

"Eesti ja Läti allunud seaduslikult NSV Liidule, seega ei olnud nad kohustatud NSV Liidu kodanikele kodakondsust andma," väitis ekspert, lisades: "Juhul kui NSV Liit Läti ja Eesti okupeeris, siis tehniliselt ei jätnud Läti ja Eesti mittekodanikke ilma õigusest sellistel (Europarlamendi – toim.) valimistel osaleda.

Paparinskis on veendunud, et "rahvusvaheliste kohustuste rikkumist ei ole".

Arutelus osales ka Eesti eurosaadik Urmas Paet. Ta süüdistas mittekodanikke soovimatuses eesti keelt õppida:

"Iga inimene suudab 27 aastaga kasvõi ühe võõrkeele ära õppida. Kõigil neil inimestel on õigus kodakondsust taotleda ja see saada, kui nad täidavad vastavad kriteeriumid. Millises EL-i riigis võib saada kodakondsuse ilma riigikeelt oskamata? Meil on venekeelsete koolide võrgustik. Kas Belgias on araabiakeelsete koolide võrk? Saksamaal türgikeelsete koolide võrk? Minu tagasihoidlik soov on: EL ei tohiks kahandada nende inimeste motivatsiooni õppida keel selgeks ja saada kodakondsus."

Milano ülikooli võrdleva avaliku õiguse professor Angela Di Gregorio lausus arutelu täienduseks, et tema arvates "määravad mittekodanike staatuse kindlaks vastavate riikide seadused ja põhiseadused. Need vastavad täielikult rahvusvahelistele standarditele." Ta lisas, et Eestis saab vähemuse keelt kasutada ainult seal, kus selle keele kandjaid on üle 50%, mis Euroopa vaatenurgast on liiga kõrge lävend: "Me peame veel vaatama ka keelt ja haridust puudutavaid seadusi. Mõnikord saab kogukonnast väljalülitamine alguse liiga kõrgetest nõuetest keeleoskusele."

Ta tunnistas, et esialgu tõlgendati otsust mittekodanike staatuse ilmnemisest Balti riikides rahvusvahelise kogukonna poolt ajutise nähtusena, kuid see on muutunud alaliseks: "Küsimus on keeruline, see vajab paljude tegurite läbikaalumist."

Ta avaldas lootust, et arutelu Euroopa Parlamendis kujuneb hüppelauaks uutele aruteludele, mis puudutavad suurte inimrühmade kõrvalejätmist Euroopa poliitilisest elust.

Petitsiooni üle hääletamine

Arutelu tulemuste põhjal toimus Euroopa Parlamendi petitsioonikomisjoni hääletus. Üksainus hääl jäi puudu sellest, et "petitsioon avatuks jätta", misjuures komisjon langetas otsuse avaldada Euroopa Parlamendi seisukoht nii Eesti kui Läti valitsusele adresseeritud kirjades ning kirjas Euroopa Komisjonile, kes jätkab mittekodanike probleemiga tegelemist.

Euroopa Parlamendi saadik Yana Toom kommenteeris hääletamise tulemusi nii: " Kõiki intriige ja surveavaldusi arvestades oli ülekaal üheainsa hääle võrra suurepärane tulemus. Me kõneleme probleemist valjusti, meid kuuldakse, tänase istungi tulemusena hakatakse konkreetseid samme ette võtma."

Peaminister Jüri Ratas lükkas tagasi tema kodakondsuse teemal tehtud ettepaneku suhtes vallandunud kriitika
© Sputnik / Алексей Витвицкий

Ta lisas, et kohe pärast hääletamist andsid Eesti ja Läti Euroopa Parlamendi saadikud üle uue petitsiooni, mis puudutab "määratlemata kodakondsusega" isikute õigusi Eestis. Selles on põhirõhk asetatud sellele, et inimestel, kellele Eesti pole andnud ega anna kodakondsust, ei ole teiste EL-i kodanikega võrdseid õigusi, viib õiguslike argumentideni selle kasuks, et kodakondsusega seotud küsimusi saab lahendada ka Euroopa seadusandluse tasandil.

Euroopa Parlamendi postiteenistus saatis eurosaadikute postkastidesse 299 täiesti tavatut uusaastakaarti Eesti ja Läti eurosaadikutelt Yana Toomilt, Andrei Mamõkinilt ja Tatjana Ždanokilt. Õnnitluskaardid olid kujundatud Eesti ja Läti alaliste elanike, niinimetatud mittekodanike passidena.

Yana Toomi sõnul otsustati niiviisi tänada toetuse eest ja soovida head uut 2018. aastat neile 299 saadikule, kes Euroopa Parlamendi viimasel detsembrikuisel istungil Strasbourgis toetasid "mittekodanike" valimisõigust ning eeskätt Eesti mittekodanikele poliitilistesse parteidesse kuulumist ja Euroopa Parlamendi valimistes osalemise õiguse andmist käsitleva petitsiooni kiireimas korras läbivaatamist.

Yana Toom teatas ühtlasi, et õnnitluskaartideta jäid tema kaasmaalased – viis Eesti eurosaadikut – Urmas Paet, Tunne Kelam, Ivari Padar, Indrek Tarand ja Kaja Kallas, kes petitsiooni ei toetanud.

71
Tagid:
mittekodanikud, kodakondsus, Euroopa Parlament, Läti, Eesti
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde