Prantsusmaa president Emmanuel Macron

Macron pajatas oma mõjust Trumpile

49
(Uuendatud 18:30 17.04.2018)
Prantsusmaa president pajatas, kuidas ta veenis Donald Tumpi vägesid Süüriasse jätma ja ühtlasi osutas, milliste sihtmärkide pihta raketilööke anda. Kusjuures tuleb öelda, et see on alles algus.

Svetlana Kalmõkova, raadio Sputnik

Teha Euroopa taas suureks. Umbes niisuguse loosungiga suundub Prantsusmaa president Emmanuel Macron Strasbourgi, kus ta tutvustab parlamendisaadikutele oma vaadet EL-i tulevikule. Prantsusmaa on ta juba uuesti suureks teinud. Ka ta ise arvab nii.

Macron: vastus Süüriale tuleb meile sobival ajal >>

Prantsusmaa noor riigipea vihjab selgesti sellele, et aastaga oma presidendiametis on ta ilmselgelt suureks kasvanud. Prantsusmaa on talle juba kitsaks jäänud ja ihkaks midagi enamat. Näiteks Euroopa liidriks saada. Annab ju eelmine – Saksamaa kantsler Angela Merkel – positsioone käest. Või siis osaleda väikeses võidukas sõjas. Ise sõjalise operatsiooni algatamiseks Macron seni veel valmis ei ole. Aga vanema vennaga liituda – palun väga, iga kell!

Niisis teatas Emmanuel Macron intervjuus prantsuse meediale, et 14. aprilli pommitamised Süürias olid tingimata vajalikud selleks, et taastada usaldus maailma avalikkuse suhtes. Ta tänas ühtlasi Prantsusmaa armeed "suurepärase operatsiooni" eest ja märkis, et kõik raketid tabasid oma sihtmärke. Ainult et Venemaa relvajõudude peastaabi operatiivstaabi ülem Sergei Rudskoi andmetel Prantsusmaa lennuväe osalemist õhulöökides Süüriale ei täheldatud.

Aga see ei ole esimene kord, mil Emmanuel Macron oma ütlustes vassib. Näiteks teatas ta, et kavatses 4.–5. aprilli tippkohtumisel Ankaras kohtuda Venemaa, Türgi ja Iraani riigipeadega kohtuda, kuid teated keemiarünnakust Süürias Doumas sundisid ta neid plaane tühistama. Kuidas kõik tegelikult oli, rääkis Türgi välisminister Mevlüt Çavuşoğlu.

Süüria "keemiarünnaku" konflikt >>

Tema sõnul tahtis Macron tõepoolest tulla kolmepäevasele kohtumisele Süürias lahenduse leidmise küsimustes. Ka kolme riigi juhid polnud vastu ning kavatsesid koguni kohtumise formaadi ümber nimetada – "3 + 1", seega Türgi–Venemaa–Iraan pluss Prantsusmaa. Kuid Macron ütles kokkuvõttes sõidust ära.On ilmne, et see juhtus enne 7. aprilli, mil niinimetatud keemiarünnak Doumale teatavaks sai.

Prantsusmaa riigipea üllatas veel ühe avaldusega. Justkui oleks nimelt tema veennud Valget Maja USA vägesid Süüriast mitte välja viima ning pommitamisel piirduma löökidega objektidele, mis Lääne silmis seostuvad "keemiaga".

Muuseas, kui Donald Trump 2017. aasta aprillis langetas otsuse anda Süüriale raketilöök, siis mõningatel andmetel mõjutas teda tütar Ivanka. Kuuldavasti olevat ta nutma hakanud, nähes fotosid Süürias Idlibi provintsis toimunud gaasirünnaku ohvritest ja kannatanutest.

Käsu Süüriale raketilöögi andmiseks andis Trump isiklikult >>

Kui Prantsusmaa presidendi kuulata, siis – tema saavutas enamat, kusjuures vähesemate vahenditega. Mis tähendab, et ilma pisarateta. Kas pole see siis vägev saavutus? Strasbourgi arvestuste kohaselt. Ühesõnaga, linn (Strasboug) ja maailm näevad Euroopa uue liidri kehastust. Aga võib-olla ka mitte ainult Euroopa oma. Küsige kasvõi Trumpilt.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

49
Tagid:
poliitika, õhurünnak, Emmanuel Macron, Donald Trump, Strasbourg, Prantsusmaa, USA, Süüria
Teema:
Süüria "keemiarünnaku" konflikt (49)
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde