Potsataja stiilis kunstkarusnahast koheva boaga Karen Pierce otsustas rääkida Venemaaga karmil toonil. Ja rääkiski

Suurbritannia paiskas Venemaa tagasi eelmisesse sajandisse. Jah, see on katastroof

186
Lääne külmas sõjas saavutatud võit hävitas mitte ainult sotsialistliku bloki ja NSV Liidu, vaid ka teadvustamata kahju põhjustas see Lääne enda institutsioonidele, mis pidid uurima teiste rahvaste kultuure ja tsiviliseeritud moodustisi.

Viktor Marahhovski agentuurile RIA Novosti

Moskva aja järgi möödunud öösel toimunud Süüria resolutsioonide heitluses ÜRO Julgeolekunõukogus oli kõige meeldejäävam Ühendkuningriigi esindaja.

Potsataja stiilis kunstkarusnahast koheva boaga Karen Pierce otsustas rääkida Venemaaga karmil toonil. Ja rääkiski.

Oma esimese märkusega äsas ta täpselt Vassili Aleksejevitš Nebenzjale, kes oli prognoosinud, et "nüüd hakkavad oponendid üles lugema Venemaa vetosid, mida ta Lääne resolutsioonidele Süüria kohta pannud on."

"Tsiteerin Leninit," ütles Pierce, "kvantiteet kasvab üle kvaliteediks."

Diplomaat ajas muidugi V.I. Lenini F. Engelsiga segamini, kuid see oli veel andestatav.

Teise märkusega tõstis ta aga panuseid oluliselt:

"Arvan, et Karl Marx pöörab praegu hauas ringi, nähes, et tema õpetuse järgi loodud riik Süüria toetuse nimel teeb.

Seda ütles ta Venemaa kohta. Nii et tänane Venemaa on siis riik, mis on loodud Karl Marxi õpetuse järgi.

Ja seda ütleb mitte lihtsalt keegi inglise kolkakülast pärit inimene, kes õppis 1980.-ndatel ja kelle tabas televisiooni võttegrupp ootamatult tänavaküsitluse läbiviimiselt. See on tuumariigi esindaja ÜRO Julgeolekunõukogus.

See tähendab, et Venemaa kolmekümne aasta pikkust arengut kapitalismi, turumajanduse ja kõige muu teel poleks nagu olnudki. Tädikesele, kes teoreetiliselt on määratud mõistma ja pidama dialoogi teiste suurriikidega, on tänapäeva Venemaa endiselt Nõukogude Liit, mis sündis siia ilma ilmselt 1917. aastal.

Arvatakse, et käesolev juhtum on enam kui veider.

Oleme juba korduvalt kirjutanud, et Lääne külmas sõjas saavutatud võit hävitas mitte ainult sotsialistliku bloki ja NSV Liidu. Mitte väiksema ja siiani mitte ainult ületamata, vaid ka teadvustamata kahju põhjustas see Lääne enda institutsioonidele, mis pidid uurima teiste rahvaste kultuure ja tsiviliseeritud moodustisi.

Sisuliselt lõpetasid USA ja Ühendkuningriik pärast NSV Liidu kokkuvarisemist enamiku teadusuuringutest, mille eesmärk oli uurida välismaailma ja jälgida seal toimuvaid muutusi.

Üldiselt oli sellele "ajaloo lõpu" kontseptsioonis isegi loogiline seletus. Olukorras, kus arvati, et "kogu maailm on nüüd Ameerika" ja seal, kus seda veel pole, saab see varsti olema, ei olnud tegelikult tõepoolest vaja tõelisi Venemaa eksperte, arabiste, iraniste ja nii edasi.

Заседание Совбеза ООН
© REUTERS / ANDREW KELLY
ÜRO Julgeolekunõukogu.

Mitte-lääne tsivilisatsioonide spetsialistid jäid tööta. Tõepoolest, milleks neid vaja, kui globaliseerumise raudne ratsu asendab nagunii kogu senise mitmekesisuse. Uue põlvkonna spetsialistide ettevalmistamise pärast ei muretsenud keegi. Nende ülesandeid, avalikus ruumis vähemalt, täitsid nimetatud riikidest emigreerunud opositsioonilised ajakirjanikud. Kes omakorda uskusid fanaatiliselt ajaloo lõppemisse ja jäidki uskuma ning peegeldasid tegelikkust vaid rangelt etteantud piirides.

Milliseid suurepäraseid edusamme tegi selline lähenemine tegelikkuses, ilmneb selgelt Lähis-Ida näitel. Seal hävitas "globaalne Ameerika", nagu me teame, kõik sealsed XX sajandi ilmalikud "natsionalistlikud" ja "vasakpoolsed" režiimid ja avastas seejärel imestusega, et XXI sajandi asemel suitsetab seal uus keskaeg.

Umbes sama juhtus ka Ukrainaga, kus teoreetiliselt oleks kohe pärast Maidani sündmusi pidanud õitsele puhkema kodanikuühiskonna institutsioonid, läbipaistvus, korruptsioonivastane võitlus ja majandus. Kuid õitsele puhkes hoopis teadagi mis.

Niisiis ei ole praegu väljas mitte 1992, 2004. ega isegi 2013. aasta. Väljas on 2018. aasta kevad ja viimasel aastal on Läänes täheldatav liberalismile ja globaliseerumisele "hauda kaevavate" nutikate raamatute ja publikatsioonide plahvatus. Nüüd küsivad juba USA sõjaväeakadeemiadki: "Mis on Venemaale väärtuslik ja kuidas seda ohustada, et teda heidutada?"

 

Kuid trikk on selles, et Läänel pole muu maailma spetsialiste. Ja need, keda ekspertideks peetakse, õppisid midagi maailma kohta 1980-ndatel, nagu Karen Pierce.

Ja seepärast tunnistabki aastakümnetepikkuse teenistuskäiguga auväärne diplomaat kogemata, et ta ei tea tuhkagi sellest, mis aasta praegu Venemaal on, milline riigikord seal on ja kuidas temaga üldse rääkima peaks.

Teatud mõttes tekitab see kindlasti anglosaksides (ja meie kaasmaalastes, kes nendeks saada ihkavad) rahvuslikku uhkust: "Näete, neil ei ole meiega asja. Meie ametlikud esindajad ÜRO-s sülitavad teie riigi peale ega tunne selle vastu huvi – ta pole seda väärt. Teie oligarhid ja ametnikud aga evakueerivad esimesel võimalusel kiiresti oma raha, naised ja lapsed meie juurde."

Asi on aga selles, et see uhkus ei sobi maailmariigile. Selle üle võib uhke olla Küpros ja veel mõned elamiseks väga meeldivad ja sobiva maksukorraldusega saareriigid.

Seejuures käitub Küpros isegi mõnevõrra targemalt. Ta ei püüa "rahvusvaheliselt intrigeerida", positsioneerida end suveräänse globaalse maailmakorrana ega korralda diplomaatilisi flash mob´e surmava mürkgaasi kasutamisest, mille ohvriks on juba langenud kaks merisiga. Ega ürita õpetada Venemaad, filmi "Red Heat" tasemel teadmiste välgutamisega.

Nii et katastroof on kahtlemata ilmne. Kuid püüame esimesel katsel ära arvata: kas see on katastroof Venemaa jaoks, kes on Läänest juba hästi aru saama õppinud? Või Lääne jaoks, kes käivitas uue külma sõja, mõistmata isegi seda, kellega.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

186
Tagid:
ÜRO Julgeolekunõukogu, Marx, Lenin, Engels, Karen Pierce, Süüria, Suurbritannia
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde