Briti politsei: Skripalid mürgitati nende koduuksel

Seda tegi Kreml: kõige absurdsemad süüdistused Venemaa vastu

150
(Uuendatud 22:58 01.04.2018)
Süüdistada Venemaad kõigis surmapattudes – selles ei ole midagi uut. Milliseid kuritegusid on Kremlile alusetult kaela määritud, sellest noppeid RIA Novostilt.

Igor Gaškov, RIA Novosti

Kui on kuritegu, otsi motiivi – see on juurdlustöö põhitõde. Ent leidub ka erandeid – teod poliitilistel kaalutlustel. Moskva süüdistamine Sergei Skripali ja tema tütre mürgitamises on just niisuguseks juhtumiks. 

"Inglanna õiendab häda" >>

Suundumus tõendamatult süüdistada Moskvat mitmesugustes kuritegudes võttis hoo sisse nullindate keskpaigas. Nii süüdistati Venemaad 2004. aastal kaasatuses Ukraina presidendikandidaadi Viktor Juštšenko dioksiiniga mürgitamisse. Annus polnud surmav. "Mürgitaja" rehkendas poliitik kiirest välja: Moskva.

Juštšenkost Skripalini

Kaastunde laineharjal kogus ta kõrge reitingu ja, olgugi suure vaevaga, valitigi presidendiks. Kremlil sellest mürgitamisest mingit kasu ei olnud, nentisid eksperdid. Pealegi rajanesid süüdistused vaid ütlustel. Aga "Juštšenko juhtum" pani aluse suundumusele.

2006. aastal toimus teine palju vastukaja tekitanud mürgitamine, siis juba letaalse tagajärjega. Endine FSB agent Aleksandr Litvinenko sai Londonis surmava annuse polooniumit ja suri piineldes. Lääne meedia tegi temast otsemaid venevastase ikooni. Seda lugu harutati justkui seriaali, hoides massipublikus pidevat pinget. Kusjuures kirgaste telepiltidega asi ei piirdunud. Vahejuhtum kajastus Venemaa ja Suurbritannia suhetes. Venemaad süüdistati nii kuis vähegi jaksati, pühendamata vähimatki tähelepanu sellele, mispärast olnuks Moskval tarvis endist agenti mürgitada, liiatigi polooniumiga.

2018. aastal ajalugu kordus. Märtsis mürgitati Suurbritannias Salisburys närvigaasiga endine eriteenistuse ohvitser, topeltagent Sergei Skripal ja tema tütar Julia. Ühtekokku sai kannatada 20 inimest, kusjuures enamus neist pole mitte kunagi Venemaaga seotud olnud. Briti poliitikud võistlevad omavahel Moskva vastu suunatud retoorika agressiivsuses. Kuid mitte ükski neist ei ole isegi proovinud oletada, milleks seda mürgitamist Kremlile tarvis oli. Pealegi suisa vahetult enne kuusaastaku olulisimat sisepoliitilist sündmust – presidendivalimiste eel.

Arvamus: MH-17 uurimisaruanne võidi salastada Kiievi palvel >>

Boeing MH-17 allatulistamine

Süüdistatakse mitte ainult Venemaad, vaid ka neid, kes Moskvat toetavad. Näiteks Donetski isehakanud vabariiki. 2014. aasta juulis tulistati Donbassi RV territooriumi kohal alla Malaisia reisilennuk Boeing MH-17. USA ja Euroopa tulipead "riputasid" selle kuriteo otsekohe Donetski ja Luganski rahvavabariikide kraesse. Küsimust, kellele see kasulik oli, loomulikult ei tõstatatud.

Ehkki Donbassi maakaitseväelastele tähendas lennuki allakukkumine rängimat poliitilist hävingut. Ukraina propagandistid aga said trumbid kätte ja apelleerisid sellele, et isehakanud vabariikide võimud ei suuda oma võitlejaid ning territooriumi kontrollida, mis tähendab, et nad ei ole valmis iseseisvuseks.

Selleks hetkeks oli Kiiev juba vallandanud infosõja Donetski RV vastu ja otsis agarasti sobivat komprat. Lisaks sellele võib meenutada, et Ukrainal endal oli juba analoogiline "kogemus": 2001. aastal tulistas Ukraina õhutõrje õppuste ajal kogemata Musta mere kohal alla Iisraelist lähtunud reisilennuki. Versioon Ukraina julgeolekujõudude vastutusest leidis kaaluka motiiviga kinnitust. Kuid lääne meedia ignoreeris seda täielikult.

Inforünnakud

2016. aastal hakati rääkima vene häkkerite küberrünnakutest. Mingeid tõendusi, mingeid põhjendusi, miks see võinuks Venemaale kasulik olla, muidugi ei esitatud. Eriti kummalised paistsid etteheited katsetes sekkuda valimistesse kaugetes riikides, kellega Moskval suuremat kaubavahetust ei ole.

Mida edasi, seda enam. 2017. aastal süüdistasid Hispaania võimud vene küberkurikaelu Kataloonia separatistide toetamises. Tõsi küll, arvesse ei võetud tõsiasja, et mitte ükski Kataloonia suurtest erakondadest ei olnud esinenud Venemaa toetajana.

Prantsusmaa valimisvõitluse viimasel etapil teatas Emmanuel Macron vene häkkeritest. Öeldavasti rünnati tema poliitilise liikumise Edasi! veebilehti. Kuritegu, millest tekkinud kahjusid kokku ei rehkendatudki, andis Prantsusmaa uuele presidendile ettekäände alustada kõnelusi Venemaaga karmis toonis.

Väärib märkimist, et valimiste eelõhtul avaldasid küberkurjamid makronistide arhiivi, mis tuli tulevasele riigipeale ainult kasuks – mingit komprat sellest ei ilmnenud. Sisuliselt esinesid salapärased häkkerid Macroni poolel.

Ekspert uutest süüdistustest Venemaa aadressil: "Ja kas kabeli lõhkusin ka mina?" >>

Ja see pole veel kõik. 2017. aastal tabas maailma arvutiviiruse NotPetya rünnak. Ei möödunud see ka Venemaast: kannatada said Rosneft, Home Credit pank, Evraz, Bašneft ja Sberbank. Venemaa ettevõtlusele osakssaanud rahalised kaotused aga ei seganud kuidagi USA-d asetamast vastutuse NotPetya eest Moskvale.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

150
Tagid:
NotPetya, analüütika, poliitika, süüdistus, rünnak, Boeing MH-17, Viktor Juštšenko, Sergei Skripal, Emmanuel Macron, Aleksandr Litvinenko, Suurbritannia, Lääs, Prantsusmaa, USA, Venemaa
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde