Briti politsei: Skripalid mürgitati nende koduuksel

Seda tegi Kreml: kõige absurdsemad süüdistused Venemaa vastu

145
(Uuendatud 22:58 01.04.2018)
Süüdistada Venemaad kõigis surmapattudes – selles ei ole midagi uut. Milliseid kuritegusid on Kremlile alusetult kaela määritud, sellest noppeid RIA Novostilt.

Igor Gaškov, RIA Novosti

Kui on kuritegu, otsi motiivi – see on juurdlustöö põhitõde. Ent leidub ka erandeid – teod poliitilistel kaalutlustel. Moskva süüdistamine Sergei Skripali ja tema tütre mürgitamises on just niisuguseks juhtumiks. 

"Inglanna õiendab häda" >>

Suundumus tõendamatult süüdistada Moskvat mitmesugustes kuritegudes võttis hoo sisse nullindate keskpaigas. Nii süüdistati Venemaad 2004. aastal kaasatuses Ukraina presidendikandidaadi Viktor Juštšenko dioksiiniga mürgitamisse. Annus polnud surmav. "Mürgitaja" rehkendas poliitik kiirest välja: Moskva.

Juštšenkost Skripalini

Kaastunde laineharjal kogus ta kõrge reitingu ja, olgugi suure vaevaga, valitigi presidendiks. Kremlil sellest mürgitamisest mingit kasu ei olnud, nentisid eksperdid. Pealegi rajanesid süüdistused vaid ütlustel. Aga "Juštšenko juhtum" pani aluse suundumusele.

2006. aastal toimus teine palju vastukaja tekitanud mürgitamine, siis juba letaalse tagajärjega. Endine FSB agent Aleksandr Litvinenko sai Londonis surmava annuse polooniumit ja suri piineldes. Lääne meedia tegi temast otsemaid venevastase ikooni. Seda lugu harutati justkui seriaali, hoides massipublikus pidevat pinget. Kusjuures kirgaste telepiltidega asi ei piirdunud. Vahejuhtum kajastus Venemaa ja Suurbritannia suhetes. Venemaad süüdistati nii kuis vähegi jaksati, pühendamata vähimatki tähelepanu sellele, mispärast olnuks Moskval tarvis endist agenti mürgitada, liiatigi polooniumiga.

2018. aastal ajalugu kordus. Märtsis mürgitati Suurbritannias Salisburys närvigaasiga endine eriteenistuse ohvitser, topeltagent Sergei Skripal ja tema tütar Julia. Ühtekokku sai kannatada 20 inimest, kusjuures enamus neist pole mitte kunagi Venemaaga seotud olnud. Briti poliitikud võistlevad omavahel Moskva vastu suunatud retoorika agressiivsuses. Kuid mitte ükski neist ei ole isegi proovinud oletada, milleks seda mürgitamist Kremlile tarvis oli. Pealegi suisa vahetult enne kuusaastaku olulisimat sisepoliitilist sündmust – presidendivalimiste eel.

Arvamus: MH-17 uurimisaruanne võidi salastada Kiievi palvel >>

Boeing MH-17 allatulistamine

Süüdistatakse mitte ainult Venemaad, vaid ka neid, kes Moskvat toetavad. Näiteks Donetski isehakanud vabariiki. 2014. aasta juulis tulistati Donbassi RV territooriumi kohal alla Malaisia reisilennuk Boeing MH-17. USA ja Euroopa tulipead "riputasid" selle kuriteo otsekohe Donetski ja Luganski rahvavabariikide kraesse. Küsimust, kellele see kasulik oli, loomulikult ei tõstatatud.

Ehkki Donbassi maakaitseväelastele tähendas lennuki allakukkumine rängimat poliitilist hävingut. Ukraina propagandistid aga said trumbid kätte ja apelleerisid sellele, et isehakanud vabariikide võimud ei suuda oma võitlejaid ning territooriumi kontrollida, mis tähendab, et nad ei ole valmis iseseisvuseks.

Selleks hetkeks oli Kiiev juba vallandanud infosõja Donetski RV vastu ja otsis agarasti sobivat komprat. Lisaks sellele võib meenutada, et Ukrainal endal oli juba analoogiline "kogemus": 2001. aastal tulistas Ukraina õhutõrje õppuste ajal kogemata Musta mere kohal alla Iisraelist lähtunud reisilennuki. Versioon Ukraina julgeolekujõudude vastutusest leidis kaaluka motiiviga kinnitust. Kuid lääne meedia ignoreeris seda täielikult.

Inforünnakud

2016. aastal hakati rääkima vene häkkerite küberrünnakutest. Mingeid tõendusi, mingeid põhjendusi, miks see võinuks Venemaale kasulik olla, muidugi ei esitatud. Eriti kummalised paistsid etteheited katsetes sekkuda valimistesse kaugetes riikides, kellega Moskval suuremat kaubavahetust ei ole.

Mida edasi, seda enam. 2017. aastal süüdistasid Hispaania võimud vene küberkurikaelu Kataloonia separatistide toetamises. Tõsi küll, arvesse ei võetud tõsiasja, et mitte ükski Kataloonia suurtest erakondadest ei olnud esinenud Venemaa toetajana.

Prantsusmaa valimisvõitluse viimasel etapil teatas Emmanuel Macron vene häkkeritest. Öeldavasti rünnati tema poliitilise liikumise Edasi! veebilehti. Kuritegu, millest tekkinud kahjusid kokku ei rehkendatudki, andis Prantsusmaa uuele presidendile ettekäände alustada kõnelusi Venemaaga karmis toonis.

Väärib märkimist, et valimiste eelõhtul avaldasid küberkurjamid makronistide arhiivi, mis tuli tulevasele riigipeale ainult kasuks – mingit komprat sellest ei ilmnenud. Sisuliselt esinesid salapärased häkkerid Macroni poolel.

Ekspert uutest süüdistustest Venemaa aadressil: "Ja kas kabeli lõhkusin ka mina?" >>

Ja see pole veel kõik. 2017. aastal tabas maailma arvutiviiruse NotPetya rünnak. Ei möödunud see ka Venemaast: kannatada said Rosneft, Home Credit pank, Evraz, Bašneft ja Sberbank. Venemaa ettevõtlusele osakssaanud rahalised kaotused aga ei seganud kuidagi USA-d asetamast vastutuse NotPetya eest Moskvale.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

145
Tagid:
NotPetya, analüütika, poliitika, süüdistus, rünnak, Boeing MH-17, Viktor Juštšenko, Sergei Skripal, Emmanuel Macron, Aleksandr Litvinenko, Suurbritannia, Lääs, Prantsusmaa, USA, Venemaa