Euroopa Liidu ja Türgi liidrite kohtumine Varnas

Euroopa Liit ja Türgi jätkavad dialoogi väga rasketes tingimustes

93
(Uuendatud 09:22 27.03.2018)
Euroopa Ülemkogu eesistuja Donald Tusk ja Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker kohtusid Türgi presidendi Recep Tayyip Erdoğaniga Varnas.

TALLINN, 27. märts — Sputnik. Euroopa Liit ja Türgi ei suutnud saavutada esmaspäeval, 26. märtsil peetud kõnelustel ühtegi konkreetset lahendust või kompromissi, edastab ERR.

"Kui te küsite, kas me jõudsime mõne konkreetse lahenduse või kompromissini, siis vastus on ei," ütles Euroopa Ülemkogu eesistuja Donald Tusk.

Tusk ja Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker kohtusid Türgi presidendi Recep Tayyip Erdoğaniga Varnas.

EL ja Türgi — kes esimesena ust "paugutab">>

Tusk ütles, et ta tõstatas kõik Euroopa Liidu mured, sealhulgas õigusriik ja ajakirjandusvabadus Türgis, ning Türgi kahepoolsed suhted (EL-i) liikmesriikidega, samuti olukord Süürias.

"Tänane meie kohtumine oli pühendatud meie dialoogi jätkamisele ja me leppisime kokku, et me peaksime jätkama meie dialoogi tõesti väga rasketes tingimustes," ütles Tusk ühisel pressikonverentsil Erdoğani ja Junckeriga.

Erdoğan kordas juba varem esmaspäeval öeldut, et Türgi tahab ikka veel EL-iga ühineda, kuid ei soovi "ebaõiglast kriitikat".

"Me ei taha kõrvalekalduvat või ebaõiglast kriitikat sellistel tundlikel teemadel nagu võitlus terrorismi vastu, me ootame tugevat toetust," lisas ta.

Eesti tõmbus "Türgi küsimuse" lahendamisest kõrvale>>

Eesti on jätkuvalt EL laienemist toetav liikmesriik, kuid tõmbus Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise ajal "Türgi küsimuse" lahendamisest kõrvale, vahendas Sputnik Eesti septembris viitega portaalile Euractiv.

Eesti andis selgesti mõista, kirjutas ingliskeelse toimetuse toimetaja Georgi Gotev, et ei võta endale vastutust otsuse langetamise eest Türgi Euroopa Liiduga ühinemist puudutavate pikaleveninud läbirääkimiste väljavaadete ja Euroopa Liiduga liitumise osas.

EL-I eesistujana välistas Eesti oma osavõtu Türgiga peetavate liitumisläbirääkimiste edasise saatuse otsustamisest, delegeerides selle delikaatse küsimuse järgmisele eesistujale — Bulgaariale, kirjutab Gotev.

Euroopa Liit maksis Türgile rohkem, kui oli oodata>>

Saksamaa kantsler Angela Merkel on varem teatanud, et läbirääkimised Ankaraga lõpetatakse. Merkel kutsus valimiseelses televäitluses 3. septembril liitlasi üles selle teema arutamise üldse lõpetama.

"On ilmselge, et Türgi ei tohi EL-i liikmeks saada," ütles Merkel, mis osutus ennekuulmatult selgeks seljapööramiseks Ankarale tema lootuste osas liidu liikmelisusele.

93
Tagid:
Jean-Claude Juncker, Recep Tayyip Erdoğan, Donald Tusk, EL, Türgi
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde