Ametisolev Vene riigipea pälvis 18. märtsil presidendivalimistel võidu, kogudes 76,69% häältest

Oi ei, ainult mitte Putin: USA šokeeritud eliit üritab Trumpi peatada

137
(Uuendatud 00:20 27.03.2018)
Niisiis tahab USA president taas kord pöörata suhetes Moskvaga uue lehekülje. Kui ta just pole muutnud oma kavatsusi pärast terve aasta kestnud rünnakuid meedias ja tema "kahtlaste" Venemaa-sidemete uurimist, on põhjust oletada, et viib oma lubadused ellu.

Avigor Eskin RIA Novostile

Mõlemal pool ookeani ollakse ärevil: paistab, et USA president Trump ei peatu ja läheb välja intensiivsetele läbirääkimistele Venemaaga eesmärgiga suhteid parandada. Tema telefonikõne president Putinile ja õnnitlussõnad valimisvõidu puhul – see oli enam kui helistamine ja õnnitlemine. Või siis oli see "vene nõidade suhtes" jätkuva nõiajahi tingimustes demonstratiivselt tehtud.

"Neil ei ole õigus": Trump põhjendas vajadust parandada suhteid Venemaaga >>

Trump ise, nagu teada, teatas Twitteri kaudu: "Ma helistasin Venemaa presidendile Putinile, et teda valimisvõidu puhul õnnitleda – möödanikus helistas talle ka Obama. Libameediakanalid lähevad hulluks, sest nad tahtsid, et ma teda kritiseeriksin. Neil ei ole õigus! Siluda suhteid Venemaa ja teistega – see on hea, mitte halb." Ning hiljem lisas: "Nad (Venemaa) võivad aidata lahendada probleeme Põhja-Koreaga, Süüriaga, Ukrainaga, ISIS-ega, Iraaniga ja isegi käimasoleva võidurelvastumisega. Obama ja Clinton tegutsesid samuti selles võtmes, kuid neil ei jätkunud jõudu, ei olnud individuaalset lähenemist. Tuletage meelde kasvõi "taaskäivitust". Rahu jõu läbi!"

…Niisiis tahab USA president taas kord pöörata suhetes Moskvaga uue lehekülje. Pessimistid nendivad, et Trump ei räägi seda juttu esimest korda, aga tegelikult on "koorem ikka sama koha peal". Optimistid nendivad samuti, et Trump räägib seda taas ja taas, ja näevad selles eeldust pingete lõdvenemisele. Või kui ta just pole muutnud oma kavatsusi pärast terve aasta kestnud rünnakuid meedias ja tema "kahtlaste" Venemaa-sidemete (mida pole olnud) uurimist, on põhjust oletada, et viib oma lubadused ellu.

Ajaleht Washington Post avaldab päevast päeva kommentaare, mis sisendavad optimismi. Sel nädalal möönis väljaanne et USA-Venemaa suhetes on märgata "valgusekiirt" ja "aimata ühist pinnast". Ajaleht peatus võidurelvastumise temaatikal ja tõi lugejateni lihtsa mõtte, et niisugune sündmuste kulg kahjustab neid endid. Järgmisel päeval aga – et Valge Maja töötajad võtsid presidendi sõnu kavatsusest oma Vene kolleegiga kohtuda vastu üllatusena.

See viib meid USA luurekomisjoni hiljutise otsuseni, mis sedastas, et mingeid sidemeid president Trumpi ja Venemaa struktuuride vahel ei ole olnud.Komisjoni esimees Michael Conway rõhutas: "Me ei ole leidnud mingeid tõendeid kokkumängust ja ma arvan, et ka eriprokurör [Robert Mueller] ei leia neid." See oli hävitav hoop Washingtoni vandenõuteooria pihta.

Niiviisi võib USA poliitika riigipea isikus võib-olla vabaneda Venemaa-vastasest umbsõlmest "uurijate ja kaevajate" näol.

Trump eiras Putinit õnnitledes nõunike soovitusi >>

Tuletame meelde, et ameeriklaste president on pidanud oma lubadusi maksureformi, USA-le problemaatiliste moslemiriikide kodanike sissesõidupiirangute ja USA Iisraeli saatkonna Jeruusalemma üleviimise küsimustes. Paistab, et Trump jääb ustavaks oma valimiseelsetele lubadustele ka "Putiniga leppimise" osas.

Nimelt selles kontekstis tasub vaadelda ka uusi ametissemääramisi Washingtonis. Riigisekretäri ametikohale asunud Michael Pompeo on teada-tuntud "pistrik". Ent kohe peale presidendi avaldust tema määramisest Riigidepartemangu juhi ametikohale teatas ta, et "sugugi mitte Venemaa, vaid Hiina on USA-le peamiseks ohuks" (seda, kuivõrd pingelised on USA ja Hiina RV kaubandussõjaks tüürivad suhted, meie lugejad juba teavad).

Samavõrd olulinne ametissemääramine on see, et LKA-d juhib nüüd esmakordselt ajaloos naisterahvas. Gina Haspel on naha ja karvadega osaks sellest organisatsioonist. Leitakse, et ta on Trumpi suhtes lojaalne ega püüa tema poliitikat torpedeerida. See tegur on kõige olulisima tähendusega.

Nagu me teame, on president Trump kõige tugevamat vastuseisu Venemaale lähenemise küsimuses eelnevalt tõdenud LKA juhtide seas, kes mõjutavad ka seal praegu tegutsevaid töötajaid. Viimastel päevadel oleme näinud, kui häbematult teritas oma keelt LKA endine juht John Brennan. Ta lausus otsesõnu, et "venelastel võib olla komprat Trumpi kohta".

"Inglanna õiendab häda" >>

Mingeid täpsustusi nagu ikka, ei järgnenud. Sellegipoolest toetas Brennanit LKA endine direktor Michael Hayden. Tema oli oma väljendustes ettevaatlikum, kuid kordas siiski: kuidas oli võimalik Venemaa presidenti pärast Salisburyt õnnitleda… Kõigest sellest haarasid kinni need keda Trump nimetab "libameediakanaliteks".

Selles organiseeritud rünnakute õhkkonnas võivad Pompeo ja Haspel etendada väga olulist rolli oma lojaalsuses Trumpile ja valmiduses tema poliitikat ellu viia.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

137
Tagid:
õnnitlus, poliitika, vastuseis, telefonikõne, presidendivalimised, Donald Trump, Vladimir Putin, USA, Venemaa
Teema:
Venemaa presidendivalimised: algas valimiskampaania (55)
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde