USA president Donald Trump kritiseeriti tema telefonikõneluse eest Venemaa riigipea Vladimir Putiniga

"Neil ei ole õigus": Trump põhjendas vajadust parandada suhteid Venemaaga

72
(Uuendatud 19:19 22.03.2018)
Ameeriklaste riigipea põhjendas, miks USA ja Venemaa peavad tingimata koostööd arendama.

TALLINN, 22. märts — Sputnik. USA president Donald Trump kommenteeris reageeringut ameerika meediaväljaannetes, kes on teda kritiseerinud tema telefonikõneluse eest Venemaa riigipea Vladimir Putiniga. Tema sõnul on tingimata tarvis parandada suhteid Venemaaga, seda paljude võtmeküsimuste lahendamiseks, edastab RIA Novosti.

"Ma helistasin Venemaa presidendile Putinile, et teda valimisvõidu puhul õnnitleda – möödanikus helistas talle ka (USA president Barack) Obama. Libameedia läheb hulluks, sest nad tahtsid, et ma teda kritiseeriksin. Neil ei ole õigus! Siluda suhteid Venemaa ja teistega – see on hea, mitte halb," kirjutas Trump oma Twitteri-kontol.

Ameeriklaste riigipea põhjendas, miks USA ja Venemaa peavad tingimata koostööd arendama.

Trump õnnitles Putinit tagasivalimise puhul>>

"Nad (Venemaa) võivad aidata lahendada probleeme Põhja-Koreaga, Süüriaga, Ukrainaga, ISIS*-ega, Iraaniga ja isegi käimasoleva võidurelvastumisega," toonitas Trump.

USA president avaldas ka arvamust seoses oma eelkäijatega ja nende lähenemisega suhete parandamisele Venemaaga.

Kaljulaid saatis Putinile omapoolse õnnitluse>>

"Bush püüdis suhteid parandada, kuid tal ei jätkunud kavalust. Obama ja Clinton tegutsesid samuti selles võtmes, kuid neil ei jätkunud jõudu, ei olnud individuaalset lähenemist. Tuletage meelde kasvõi "taaskäivitust"," lisas Trump.

President Kersti Kaljulaid saatis reedel õnnitluskirja Ameerika Ühendriikide 45. presidendile Donald Trumpile tema ametisse astumise puhul
© AP Photo / Mindaugas Kulbis

Kriitika

Ameerika avalikkus reageeris karmilt Trumpi telefonivestlusele Putiniga, mille käigus ameeriklaste riigipea õnnitles Venemaa presidenti valimisvõidu puhul. Eeskätt senaator John McCain väitis, et Trump "solvas iga Venemaa kodanikku, kellelt oli võetud õigus anda hääl vabadel ja õiglastel valimistel, et oma määrata riigi tulevikku."

"Ameerika president ei käitu vaba maailma liidrina, õnnitledes diktaatoreid võidu puhul ettemääratud tulemusega valimistel," lisas McCain.

Lisaks sellele soovitasid ka Trumpi nõunikud tal Putinit valimisvõidu puhul mitte õnnitleda. Nagu kirjutab ajaleht The Washington Post, oli USA presidendi saadud juhistes suurte tähtedega pealdis "Mitte õnnitleda". Trumpil soovitati ühtlasi hukka mõista hiljutine vahejuhtum Suurbritannias Salisburys, kus oli mürgitatud endine GRU ohvitser Sergei Skripal ja tema tütar. Kuid USA riigipea eiras nõuandeid.

Järgnevalt teatas portaal Axios viitega Valge Maja esindajatele, et USA president läks raevu seoses sellega, et meediasse sattus teave juhistest Putinit valimisvõidu puhul mitte õnnitleda. Üks väljaande usutletuist selgitas ühtlasi, mispärast Trump Venemaa riigipead õnnitles.

Putin võitis valimised rekordtulemusega>>

"Trump on niisugune mees. Kui tal kellegagi tegemist on, kui ta kellegagi kuidagiviisi tööd teeb, siis õnnitleb ta teid," teatas ta.

LKA endine juht John Brennan omakorda avaldas arvamust, et Trumpi sedasorti "soe suhtumine" Venemaa riigipeasse on seletatav sellega, et Venemaal "on midagi" USA presidendi kohta. Valges Majas aga nimetatakse jamaks presidendile esitatud süüdistusi selles, nagu ta oleks Moskvaga liiga leebe.

Venemaa reageering

Föderatsiooninõukogu kaitse- ja julgeolekukomisjoni esimees Viktor Bondarev kutsus Venemaa ja USA riigipeade telefonikõnelust kommenteerides üles mitte liialdama ega omistama sellele olematuid tähendusi.

Riigiduuma saadik Sergei Železnjak omakorda kritiseeris USA senaatorit John McCaini katsete eest oma sõnadega Trumpi aadressil pärast tema vestlust Putiniga süvendada kriisi Venemaa ja USA suhetes.

Positiivse reageeringu pälvis kahe presidendi kõnelus ka Riigiduuma kaitsekomisjoni juhilt Vladimir Šamanovilt, kes väljendas lootust dialoogi edasisele jätkumisele.

Venemaal leidsid pühapäeval, 18. märtsil aset presidendivalimised, mis annavad praegusele riigipeale neljanda ametiaja.

Ka tesised välismaa riigijuhid õnnitlesid Vladimir Putinit presidendivalimiste võidu puhul. President Kersti Kaljulaid saatis ka teisipäeval Venemaa presidendiks tagasi valitud Vladimir Putinile omapoolse õnnitluse.

Venemaa keskvalimiskomisjon teatas esmaspäeva hommikul, et Vene presidendivalimised võitis Vladimir Putin, keda toetas 76,67 protsenti valijatest. Sekordsetel valimistel saavutas Putin oma parima tulemuse.

Esmakordselt valiti Vladimir Putin presidendiks 2000. aasta märtsis ja 2004. aastal valiti ta sellele ametikohale tagasi. 2008. kuni 2012. aastani oli ta Venemaa peaminister ja 2012. aastal valiti taas riigipeaks.

 

* Venemaal ja paljudes teistes riikides keelustatud terroriorganisatsioon.

72
Tagid:
Putin, Trump, Donald Trump, Vladimir Putin, USA, Venemaa
Teema:
Venemaa presidendivalimised: algas valimiskampaania (55)
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde