Venemaa president Vladimir Putin ja USA president Donald Trump

Putini võimuperiood: Venemaa ja USA suhted on ajaloolises madalseisus

100
(Uuendatud 00:54 18.03.2018)
Kas USA kõikumalöönud positsiooni taustal tekib uus maailmakord? Kõigi tähelepanu keskmes on neljandat valitsemisperioodi alustava Putini järgmine samm, arutleb Jaapani päevalehe Mainichi Shimbun autor.

Hideya SugioInosmi viitega Jaapani päevalehele Mainichi Shimbun

Räägitakse, et Venemaa ja USA vahelised suhted on kõige halvemad alates külmast sõja perioodist. Millal hakkas president Putin USA-d oma vaenlaseks pidama? Enamik Venemaa sõjandus- ja poliitilisi eksperte loeb pöördepunktiks Putini esinemist Müncheni julgeolekukonverentsil 10. veebruaril 2007. a.

Miks USA ei taha Venemaaga sõber olla >>

Siis kritiseeris ta esmakordselt USA ühepooluselist võimu Ameerika kaitseminister Robert Gatesi ja teiste Ühendriikide delegatsiooni liikmete juuresolekul.

Venemaa presidendivalimised:  laupäeval, 17. märtsil toimus eelhääletus
© Sputnik / Вадим Анцупов

Kui Vladimir Putin 2000. aastal presidendiks sai, üritas ta Ühendriikidega koostööd teha. Kui 2001. a. USA-s terroriaktid korraldati, helistas Putin ühena esimestest riigipeadest Bushile, pakkudes talle oma abi.

Olukord muutus 2003. a. Iraagi sõja käigus. Bushi administratsiooni sõjaline sekkumine, eesmärgiga eksportida Lähis-Itta demokraatiat, muutus toimuva Putini silmis ebaseaduslikuks sõjaks, mis käivitati ÜRO julgeolekunõukogu loata.

Riigiduumas vastati Pentagoni avaldusele võimalusest hävitada Venemaa >>

Poliitilised riigipöörded Gruusias ja Ukrainas, mis peagi järgnesid, ärritasid samuti Venemaad, sest Moskva seisukohalt oli tegu USA sekkumisega antud riikide sisepoliitikasse.

"Riikidele suruti peale standardid, mis ei vastanud rahvaste elulaadile, traditsioonidele ega kultuurile. Oodatud demokraatia ja vabaduse asemel olid tagajärgedeks kaos, vägivallapuhangud ja terve rida võimuhaaramisi." (Putini kõne Krimmis 18. märtsil 2014.).

Aastal 2013 kavatses president Obama alustada õhurünnakuid president Bašar Assadi vastu ettekäändel, et viimane keemiarelva kasutas. Seepeale saatis Putin ajalehte "The New York Times" artikli, milles teatas: "USA kavandatav rünnak Süüria vastu võib kaasa tuua vaid uusi süütuid ohvreid ja konflikti eskaleerumist Süüriast väljapoole. Vältimatu on vägivalla kasv ja uus terrorismilaine… Ameerika Ühendriikide president püüdis oma kõnes põhjendada ameerika rahvuse erakordsust, väites, et nende teostatav poliitika eristab USA-d kõikidest teistest. Ma ei saa sellega nõustuda."

Must kass pimedas toas — USA ei suuda kuidagi "Kremli jälgi leida" >>

USA loobus õhulöökidest, kuid kaos hakkas ameeriklaste poolt selleks ajaks destabiliseeritud Iraagist Süüriasse valguma. ISIS* laiendas oma mõju, terror jõudis aga Euroopani. Putini prognoos tabas täpselt kümnesse.

Kaks aastat hiljem alustas juba Putin ise Assadi valitsuse toetuseks õhurünnakuid Süürias asuvate terroristide pihta.

USA teostas Krimmi ranniku lähedal luuret, illustreeriv foto
© Sputnik / Виталий Белоусов

Ta õigustas end sellega, et tema poole pöördus abipalvega riigi seaduslik valitsus ning tegevuse eesmärgiks oli terroriaktide lõpetamine ja Süürias terroristide poolel võitlevate Venemaa kodanike koju tagasipöördumise välistamine. Venemaa sõjaline ekspert Pavel Felgenauer suhtub sellesse mõneti kriitiliselt: "Putin sukeldus liiga sügavale, mõistmata, et Lähis-Ida piirkonnas on segunenud nii Türgi, Iraani kui Iisraeli huvid."

Venemaa presidendivalimised: algas valimiskampaania >>

Ilmus president Trump, kes rahvusvahelisi organisatsioone ei soosi, samuti aktiviseerus Hiina. Kas USA kõikumalöönud positsiooni taustal tekib uus maailmakord? Kõigi tähelepanu keskmes on neljandat valitsemisperioodi alustava Putini järgmine samm.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

*Venemaal ja paljudes teistes riikides keelustatud terroriorganisatsioon

100
Tagid:
ühepooluseline, poliitika, presidendivalimised, Donald Trump, Vladimir Putin, Iraak, USA, Venemaa, Süüria
Teema:
Venemaa presidendivalimised: algas valimiskampaania (55)
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde