Balti riikide peaminsitrid Jüri Ratas, Saulius Skvernelis (Leedu) ja Māris Kučinskis (Läti)

Balti riikide peaministrid on vastu Poola karistamisele kohtureformi eest

53
(Uuendatud 11:46 10.03.2018)
Reedel, 9. märtsil Vilniuses kohtunud Balti riikide peaministrid ei toeta Euroopa Liidu sanktsioone Poolale seoses selle kohtureformiga.

TALLINN, 9. märts — Sputnik. Leedu valitsusjuht Saulius Skvernelis ütles, et "me mõistame Poola soovi ja vajadust läbi viia kohtureform ning kui juhtub nii, et Poola suhtes püütakse piiranguid rakendada, toetab Leedu Poola," edastas ERR.

"Me ei soovi, et Poola suhtes mingeid karistusi rakendataks," lisas Läti peaminister Maris Kučinskis.

Eesti peaminister Jüri Ratas märkis, et küsimust Poola hääleõiguse piiramist EL-i istungitel ei saa isegi arutada.

Poolas jätkuvad meeleavaldused kohtureformi vastu>>

"Me ei või lubada, et see nii kaugele läheks, sest just dialoogi teel on meil võimalik EL-is ühine seisukoht välja töötada," lisas Eesti valitsusjuht.

Poola parlament kiitis heaks kolm eelnõu — üks annab justiitsministrile õiguse vallandada alama astme kohtute juhte, teine annab justiitsministrile kontrolli kohtunikke ametisse määrava kogu üle ning kolmandaga taheti vallandada kõik ülemkohtu kohtunikud, kes pole saanud presidendi heakskiitu — kirjiutas Sputnik Eesti mullu juulis.

Poola president vetostab ülemkohtureformi>>

Poola president Andrzej Duda vetostas kaks kolmest vastuolulise kohtureformi seadust, mida peetakse rünnakuks riigi õigussüsteemi sõltumatusele.

Kehtiva süsteemi alusel valib ülemkohtu kohtunike kandidaadid sõltumatu amet, mis enamjaolt koosneb kohtunikest, kuid kus on ka mõned poliitikud.

Euroopa Komisjon teatas oma valmidust "viivitamatult" astuma samme Poola hääletusõiguste peatamiseks, ütles komisjoni esimene asepresident Frans Timmermans.

"Komisjoni soovituses palutakse Poola võimudel mitte rakendada ühtegi meedet ülemkohtu kohtunike vallandamiseks või sundkorras erru saatmiseks. Kui selliseid meetmeid rakendatakse, siis on komisjon valmis viivitamatult käivitama artikkel 7 menetluse," ütles Timmermans, viidates EL-i seadusele, mille eesmärk on tagada õigusriik.

Timmermans tervitas Poola presidendi Andrzej Duda otsust panna veto kahele eelnõule, millest ühega taheti tagandada ülemkohtu kohtunikud ja teisega anda parlamendile suurem kontroll ülemkohtunikke valiva kogu üle.

EK on valmis peatama Poola hääletusõigused>>

Samas rõhutas volinik, et õigussüsteemi mõjutanud reformidest kaks on juba presidendi heakskiidu saanud.

EL-i lepingu artikkel 7 näeb ette võimalike sanktsioonide kehtestamise juhul, kui mõni liikmesriik rikub "raskelt ja jätkuvalt" EL-i alusväärtusi, mille seas on ka õigusriigi põhimõte. Artikkel 7 menetlust pole varem kasutatud.

Varssavi üritab vältida EL-i sanktsioone. Poola peaminister Mateusz Morawiecki kohtus neljapäeval Brüsselis Euroopa Komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeriga ja andis komisjoni juhile üle dokumendid, milles on üksikasjalikult välja toodud muudatused Poola kohtusüsteemis, edastab ERR.

Poola seaduses ülemkohtust on ette nähtud alandada kohtunike pensionilemineku iga 70 eluaastalt 65-le. Lisaks antakse parlamendile õigus nimetada 15 kohtunikku riiklikku kohtunõukokku, mis peab tagama kohtute erapooletuse. Varem nimetasid sellenõukogu liikmed kohtunikud ise.

Reformi algatajate sõnul aitab see Poola kohtusüsteemil puhastuda kohtunikest, kes töötasod kohtutes enne kommunistliku režiimi krahhi 1989. aastal.

Kriitikud aga väidavad, et reform seab ohtu Poola kohtusüsteemi sõltumatuse.

53
Tagid:
kohtureform, Euroopa Komisjon, Andrzej Duda, Jüri Ratas, Frans Timmermans, Poola, Eesti, Balti riigid
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde