Venemaa president Vladimir Putin

Putin kommenteeris Lääne katseid teda sildistada

76
(Uuendatud 16:05 07.03.2018)
Venemaa president Vladimir Putin teatas, et ei ole häiritud läänemailma katsest talle "pahareti" silti külge riputada.

TALLINN, 7. märts — Sputnik. Intervjuus dokumentaalfilmile "Maailmakord 2018" küsiti riigipealt, mis tunne on olla maailma peamine "paharet", vahendab RIA Novosti.

"Küsige seda paharettidelt endilt! See on Lääne allikate arvamus ja sealgi ei mõtle mitte kõik nii," vastas Putin.

Küsimusele, kas niisugused väljaütlemised riivavad teda emotsionaalselt, vastas ta eitavalt.

Putin lubab Venemaa uueks luua >>

"Ei, olen sellega ammu harjunud. On olemas väga head sihtmärgid ja orientiirid. Üks neist on Vene Föderatsiooni ja tema rahva huvid. Kui ma tunnen, et ei ole sellest kõrvale kaldunud ja liigun õigel teel, ei lähe kõik muu mulle korda," kinnitas president.

Riigipea toonitas, et ülesannete juurest, mida ta peab oma riigi jaoks esmatähtsaiks, niisugused väljamõeldised teda kõrvale ei kisu.

Vladimir Putin võtab osa 18. märtsi valimistest.

President pidas 1. märtsil oma iga-aastase kõne föderaalkogule, milles tõi välja lähema kuue aasta eesmärgid riigi arenguks, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

Venemaa presidendivalimised: algas valimiskampaania >>

Putini seatud eesmärgid hõlmasid riigielu kogu spektrit vaesuse vähendamisest ja eluea tõstmisest, sotsiaalsete tagatiste ja elanike olmetingimuste parandamisest kuni majandusimede läbiviimise, tehnoloogilise mahajäämuse kaotamiseni ning loetelu motiveerivatest edusammudest relvastuse moderniseerimisel.

Uus sanktsioonide pakett võib sel valimiseelsel perioodil avaldada valulikku mõju Venemaa majandusele ja seeläbi valimiste endi käiku mõjutada, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

"Me näeme selles järjekordset katset mõjutada meie siseriiklikku olukorda, eriti presidendivalimiste lävel," rõhutas Venemaa välisministri asetäitja Sergei Rjabkov.

See kommentar sai antud seepeale, kui Vladimir Putin hoiatas reedel USA-d igasuguste katsete eest sekkuda Venemaa presidendivalimiste käiku.

USA kehtestas esimesed sanktsioonid Venemaale 2014. aasta märtsis president Barack Obama ametiajal. Washington on neid pikendanud iga 12 kuu järel.

Venemaa president Vladimir Putin
© Sputnik / Алексей Никольский

USA president Donald Trump teatas otsusest pikendada Venemaale Ukraina tõttu kehtestatud sanktsioone veel aasta võrra, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti. Trumpi otsus avaldatakse föderaalregistris ja edastatakse kongressile.

"Leningradi paadimees". USA-s selgus universumi "peahäkker" >>

2017. aasta juulis otsustas USA Kongress, et sekkumise eest 2016. aasta presidendivalimistesse tuleb Venemaa suhtes tingimata kehtestada uued majanduspiirangud. Samas kirjutas president Donald Trump eelnõule alla üsna vastumeelselt, täheldades, et need heidavad varju tema autoriteedile.

76
Tagid:
intervjuu, kommentaar, paharett, poliitika, valimised, Maailmakord 2018, Vladimir Putin, Lääs, Venemaa
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde