Keskerakonna esimees Jüri Ratas

Ratas: riigi ülesanne on hädasolijate aitamine

55
(Uuendatud 13:11 03.03.2018)
Keskerakonna esimees Jüri Ratas ütles erakonna volikogus laupäeval sõna võttes, et riigi ülesanne on hädasolijat aidata. Igaüks peab riigi kasvavast jõukusest osa saama, ütles Ratas.

TALLINN, 3. märts — Sputnik. "Erakorraline pensionitõus on hädavajalik, sest peame enam hindama meie riiki hoidnud ja ülesehitanud põlvkondade panust. Me ei saa jätta ühtegi perekonda ega inimest oma tervisemuredega üksinda," vahendas Pealinn Ratase sõnu. 

"Suure mängu" lävel >>

"Järgmiste valimiste üheks põhiteemaks on aga eakate heaolu ja väärika pensionipõlve tagamine. Samamoodi tuleb meil leida vajalikud lahendused omastehoolduse ja hooldekodude küsimuses. Riigi kohus on toetada ja aidata neid, kes abi enim vajavad," ütles Ratas.

Ta tõi seni saavutatust muuhulgas välja nii maksureformi, mis jätab sadadele tuhandele töötajatele kuni 64 eurot lisaraha, kui ka tervishoiu lisarahastuse. "Me ei tohi unustada, et ilma tänaste eakateta ei seisaks me täna siin, vabas Eesti riigis," lisas Ratas.

"Riigi kohus on toetada ja aidata neid, kes abi enim vajavad. Me ei saa jätta ühtegi perekonda ega inimest oma tervisemuredega üksinda. Vajame sotsiaalsemat ja hoolivamat Eestit, mis on seeläbi ka ühtsem, turvalisem ja tugevam," jätkas Ratas.

Ratas kinnitas, et Keskerakond läheb valimisi võitma ning tuleb välja konkreetse ja katteallikatega valimisplatvormi, uuendatud programmi ning visioonidokumendiga. Ta selgitas, et nii nagu mõeldakse sel aastal märksa igavikulisemas plaanis oma minevikust ja ajaloost, tuleb pikemalt ette vaadata ka tulevikule mõeldes.

Keskerakond otsustas Tallinna valitseda üksinda >>

"Just seetõttu ei piirdu Keskerakond tänavu ainult riigikogu valimisplatvormi koostamisega. Oleme otsustanud välja töötada kolm olulist dokumenti, mis keskenduvad nii lähiaastatele, erakonna programmilistele seisukohtadele kui ka tulevastele aastakümnetele," selgitas Ratas.

Ta lisas, et eelmisel aastal usaldas Eesti rahvas Keskerakonnale kümnete kohalike omavalitsuste juhtimise ja suurima toetuse valimistel. Võitma minnakse ka riigikogu valimisi.

"Me ei tee seda soovist iga hinna eest võimul püsida. Me ei tee seda lihtsalt seetõttu, et oleme liiga kaua, kuusteist aastat, jäänud teiseks. Me lähme valimisi võitma, sest Keskerakonnal on Eesti riigile ja rahvale veel palju anda," ütles Ratas.

"Keskerakonna selge eesmärk ja roll Eesti poliitikas on alati olnud seista nende eest, keda teised ei märka. Kuulata inimesi, kes on harjunud vaikima," ütles Ratas.

Bagdadis on kõik rahulik… ja Tallinnas samuti >>

"Me oleme astunud mitmeid samme ühtsema ja ühtehoidvama ühiskonna suunas. Keskerakond töötab iga päev selle nimel, et "meie-nemad"–mõtteviis kaoks ajalukku," lisas Ratas.

"Eestimaal elavad ainult meie inimesed," täpsustas Ratas. "Mitte keegi ei tohi end tunda siin üleliigse või tõrjutuna. Riigi roll on hoida ja väärtustada iga Eestimaa inimest, sõltumata tema soost, vanusest, emakeelest või elukohast."

"Luban töötada iga päev hommikust õhtuni selle nimel, et Eestis ei võidetaks enam kunagi mitte ühtegi valimist rahvuspõhise vaenu ja hirmu õhutamisega. Tean, et selle nimel pingutab kogu meie erakond. Tean, et sama soovivad Eestimaa inimesed," märkis Ratas.

Tema sõnul on Keskerakond rahvaerakond, mille eesmärk on kõnetada iga Eestimaa inimest, seistes igaühe eest eraldi ning terve ühiskonna eest korraga.

Ratas pidas novembris erakonna volikogu ees kõne, milles tõdes, et Reformierakond külvab alusetult paanikat, sest on alustanud Riigikogu valimiskampaaniat, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

Erakonnad alustavad Riigikogu valimiskampaaniat >>

Keskerakonna esimees sõnas, et Keskerakonna juhitud valitsuse poliitikale annavad hinnangu Eestimaa inimesed. Ta sõnas, et Keskerakonna ja valitsuse positsioon on tugev, sest teatakse, kes seisab inimeste heaolu eest ja kes jagab tühje lubadusi.

"Riigikogu valimiste põhiküsimus on väga selge ja põhimõtteline — kas jätkub meie senine inimkeskne poliitika või tuleb tagasi Reformierakond," ütles Ratas.

Riigikogu valimised toimuvad aastal 2019.

55
Tagid:
maksureform, ühiskond, poliitika, riik, Riigikogu, Keskerakond, Jüri Ratas, Eesti
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde