Vene president Vladimir Putini läkitus Föderaalkogule

Lääne meedia Putini läkitusest kas sõnumeid hakatakse kuulama

147
(Uuendatud 19:31 02.03.2018)
Läänemaailma reaktsioon Vene president Vladimir Putini läkitusele Föderaalkogule oli eripalgeline.

Irina Alksnis RIA Novostile

Vladimir Putini kõige tähtsamate, olulisemate ja märgilisemate esinemiste loetelu tippu seatakse tavaliselt tema kõne Münchenis.

Just siis, 11 aastat tagasi, esinedes iga-aastasel julgeolekukonverentsil, heitis Venemaa president esmakordselt ja avalikult väljakutse ühepooluselisele maailmakorrale, kõneldes selle sügavast ebaõiglusest, vastuvõetamatusest ja reformimisvajadusest.

Tasub silmas pidada üht olulist detaili – kõnesse suhtuti kui murrangulisse peamiselt Venemaal.

Venemaa president Vladimir Putin pidas 1. märtsil oma iga-aastase kõne föderaalkogule
© Sputnik / Михаил Климентьев

Läänemaailma reaktsioon oli palju vaoshoitum ja eripalgelisem. Öeldus nähti rohkem agoonias oleva ja mõjuvõimu viimseidki riismeid kaotava riigi lõplikke meeleheitekrampe. Toonaste riigijuhtide kommentaarid Putini esinemisele piirnesid valdavalt iroonia või otsese halvakspanuga – mida üks arengumaa riigipea endale lubab?

Müncheni ettekande olulisust mõisteti Läänes alles mõned aastad tagasi, mil 2007.a. väljaöeldu oli tegelikkuseks saanud.

Tänavusel pöördumisel Venemaa Föderaalse assamblee poole ei tule nii kaua tunnustust oodata. Võib ilma kahtluseta öelda, et eilne Vladimir Putini esinemine asetati Lääne poolt ühele esimestest, kui mitte kõige kõrgemale kohale tema tähtsaimate sõnavõttude loetelus.

Sellest avaldusest saab analüüside ja arutluste objekt mitte ainult lähinädalaiks ja –kuudeks, vaid suure tõenäosusega – aastateks.

Läkituse poolt esile kutsutud šokist annab tunnistust vägagi ilmekas seik – Lääne meedia ei reageerinud kuuldule terve tunni jooksul üldse – nagu oodanuks nad ülaltpoolt suuniseid. Seejärel avaldati materjal üheaegselt kui "erakorraline". Maailma peavoolumeedia tunnipikkune oimetus enne "erakordsete uudiste" avaldamist räägib enda eest ise.

Mis puudutab Läänemaailma esmast reaktsiooni, siis olulistena võib välja tuua mitmeid momente. Enamik väljaandeid hindas ootuspäraselt Putini esinemist väljakutsena. Just seda nägid presidendi sõnavõtus The Guardian, Evening Standard, telekanal ABC, Reuters ja paljud teised.

VF president Vladimir Putin
© Sputnik / Алексей Дружинин

Osa massiteabevahendeist otsustas kogu tähelepanu ebaolulisele koondada. Näiteks brittide The Telegraph lõpetas oma ülevaate detailse kirjeldusega Vene presidendi käitumisest laval, mis viis ajakirjaniku mõttele, et riigipea on külmetunud. Niisugune rõhuasetus ühes Ühendkuningriigi ajakirjanduse alustaladest annab piisavalt ainest mõttemõlgutustele Lääne žurnalistika kriisi teemadel.

Samas võiks tunnustada teisi meediakanaleid, kes isegi esmase reaktsiooni käigus suutsid banaalsust vältida ja näha Vladimir Putini ettekandes ka midagi muud, kui vaid väidetavat sõjakust. Näiteks nii Bloomberg kui CNN märkisid, et Venemaa presidendi sõnavõtt kätkes endas eelkõige Ameerika Ühendriikidele mõeldud sõnumit.

Saksa väljaande Welt korrespondent pööras tähelepanu innustatusele, millega saal presidendi esitatu uue relvastuse vastu võttis – "tardumusest ärgates ja kõnelejale seistes aplodeerides."

Venemaa president Vladimir Putin
© Sputnik / Алексей Дружинин

Sellele momendile tasuks tähelepanu pöörata Lääne koorekihil, kelle viimaste aastate tegevuse põhisuunaks on Vene eliidi lõhestamise katsed. Tõsi küll — nagu näitab praktika, on sealne Venemaa tundmise tase langenud nii madalale, et pole sugugi kindel, kas sellest mingeidki järeldusi tehakse.

Tõenäoliselt võib Putini kõne vastuvõttu Lääneleeris kokkuvõtlikult võrrelda saatuse irooniaga. Aastal 2007 sõitis Vladimir Putin ise Läände — nende territooriumile – ja üritas edutult oma sõnumit edastada. Aastal 2018 esines ta Moskvas — rõhutatult siseriiklikul üritusel, aga nüüdseks kuulas teda juba terve maailm. Seda, kas "partnerid" sellelgi korral tema sõnumist ka järeldusi teevad, näeme me alles mõne aja möödudes.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

147
Tagid:
läkitus, Putin, Vladimir Putin, Venemaa
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde