USA mereväe flagman Mount Whitney

USA tahab Lähis-Itta uut sõda - Euroopa on vastu

275
(Uuendatud 15:11 26.02.2018)
Ameerika Ühendriigid valmistuvad pikaajaliseks konfliktiks Iraaniga.

TALLINN, 21. veebruar — Sputnik. Presidendi julgeolekunõunik Herbert McMasteri sõnul saabub aeg Iraani rünnata juba 2018.a. esimesel poolel. Soovitu saavutamiseks vajab Washington Euroopa Liidu abi, Euroopa aga eelistab vaenutsemise asemel Iraaniga kaubandussuhteid arendada. Euroliidu seiskoht ärritab USA-d — McMaster süüdistas Iraani majandusse investeerinud ettevõtteid Teherani raketiprogrammi toetamises, teatab RIA Novosti.

See, mis USA-le kasulik, on Euroopale kahjulik

Kui teatud Süüria rajoonides seni säilinud ISIS* välja arvata, on Iraan Donald Trumpi administratsiooni silmis peamine vaenlane. Valge maja nimetas islamivabariiki juba 2017.a. "maailma terrorisponsoriks nr. 1", andes mõista, et kaalub uute sanktsioonide kehtestamist. USA president ähvardab Teherani demokraatide valitsemisajal sõlmitud tuumalepingu katkestamisega. Kui lepe annulleeritakse, võivad kaubanduspiirangud puudutada mitte ainult Lähis-Ida riiki, vaid ka neid, kes temaga kaupa teevad.

Selline pööre on täiesti vastuvõetamatu Euroopa Liidule, kelle ettevõtted jõudsid Iraani majandusse juba miljardeid investeerida.

"Eurooplaste ja ameeriklaste seisukohad antud küsimuses on vägagi erinevad. Teheran allkirjastas prantslastega suure lepingu kogu riigi lennukipargi uuendamiseks. Pariis ja Berliin investeerivad aktiivselt Iraani naftatööstusse. Euroopa ettevõtetel on Iraanis suured perspektiivid, uued sanktsioonid aga ähvardavad koostöö nurjata. Ameerika ja Euroopa huvid on siin täiesti vastandlikud," selgitas RIA Novostile Lähis-Ida ja Kesk-Aasia uuringute keskuse direktor Semjon Bagdasarov.

USA esindajatekoda kiitis ülekaalukalt heaks uued Venemaa-vastased sanktsioonid
© Sputnik / Игорь Михалев

Erimeelsustel Euroliidu ja USA vahel on selgelt majanduslik mõõde. Erinevalt eurooplastest ei ole Ameerika ettevõtted islamivabariiki investeerinud. Kui Trump otsustab taas sanktsioonid kehtestada, ei riiva see tema kaasmaalaste huve, mida ei saa aga öelda Vana maailma liitlaste kohta. Euroopa ettevõtted kaotavad miljardeid, teenimata jääv tulu on veelgi suurem.

Taraanihoop Iraani pihta

Vastasseisus Teheranile võib Washington arvestada regiooni kahe riigi, Iisraeli ja Saudi Araabia tingimusteta toetusega. Iisraeli peaminister Benjamin Netanyahu demonstreeris avalikult oma kontrollitava territooriumi kohal allatulistatud Iraani drooni tükki. Intsidendile järgnes Tel Avivi õhulöök Iraani objektide pihta Süürias. Hiljem selgus, et Süüria õhutõrje tulistas alla Iisraeli õhujõudude F-16.

Netanyahu on kindlalt häälestatud konflikti jätkumisele.

"Kui vaja, tegutseme me mitte ainult Iraani liitlaste, vaid ka Iraani enda vastu," teatas peaminister, pakkudes Teherani diplomaatidele lennumasina tükki.

Iraanlaste hulgas droonikild huvi ei tekitanud. Välisminister Mohammad Javad Zarif nimetas vastase esinemist "tsirkuseetenduseks" ja keeldus väljakutsele reageerimast.

Sellele vaatamata saabus Teheranist vastus, ehkki mitte otsesel viisil. Valitusringkondadele lähedalasuv väljaanne "Times of Teheran" avaldas esilehel artikli pealkirjaga "McMasteri märkused kui iranofoobia ehe näide", välisminister Zarif aga suundus visiidiga Moskvasse, lootusega sealt liitlasi leida.

USA ei ole kokkuleppesuutlik

Vestluses RIA Novostiga avaldas Venemaa Teaduste Akadeemia Orientalistika instituudi Lähis- ja Kesk-Ida maade uurimiskeskuse teadur Irina Fjodorova arvamust, mille kohaselt Iraaniga sõlmitud tuumaleppe tühistamine ja riigi survestamise taasalustamine ei vasta Venemaa huvidele.

"Tuumaleppe katkestamine on ohtlik kogu maailma jaoks, kuna muudab võimatuks ka kokkulepeteni jõudmise Põhja-Koreaga, kel on samuti oma tuumaprogramm ja Iraaniga sarnased probleemid. Korea kriisi diplomaatilise lahenduse alla pannakse miin, mis pole ei Venemaa ega Euroliidu huvides. Eurooplaste ootus on perspektiivsele ja kasvavale Iraani turule tagasipöördumine, milles USA neid takistada püüab. Võtame näitena lennukite tarne lepingu, mille võitis Prantsusmaa ettevõte. Lennukite komponente valmistatakse ka Ameerikas ja kui Trump sanktsioonid kehtestab, sattub suurtehing ohtu," teatas idamaa-uurija.

Fjodorova arvates on Iraaniga sõlmitud lepingu ümbervaatamine kahjulik ka ühendriikidele endile, mistõttu on selle vastu ka demokraadid.

"Washington üritab oma staatust Lähis-Idas taastada, kuid lepingust lahtiütlemine sellele kindlasti kaasa ei aita. Kõrvalvaatajale jääb selge arusaam, et Ameerika Ühendriigid ei ole enam kokkuleppesuutlikud – üks president sõlmib kokkulepped, järgmine kuulutab nad õigustühisteks," võtab olukorra kokku Fjodorova.

*Venemaal ja paljudes teistes riikides keelustatud terroriorganisatsioon.

275
Tagid:
ISIS, Trump, Benjamin Netanyahu, Donald Trump, Süüria, Iraan, USA
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde