USA tankid Abrams saabusid Eestisse

Iseseisvuse 100. aastapäev Ameerika tankiroomikute all

454
(Uuendatud 08:50 23.02.2018)
Vabariigi iseseisvuspäeval veerevad Tallinna tänavail tankid maalt, mil Eesti iseseisvumisega mingit pistmist polnud. Välismaine soomustehnika rõhutab erilise küünilisusega sõltumatu Eesti otsest sõltuvust USA-st ja NATO-st.

Aleksandr Hrolenko, sõjaline vaatleja

Eesti Vabariigi Iseseisvuspäev on eriline püha, seda enam, kui tegu 100-aastase juubeliga. Tallinnas heisatakse 24. veebruaril pidulikult riigilipp, autasustatakse rahvuskangelasi ja linna külalistel avaneb võimalus näha grandioosset sõjaväeparaadi NATO liitlaste osalusel.

Aasta tagasi troonisid pealinna tänavail Ameerika sõdurid, kes esitlesid Abramsi tanke ja Bradley lahingumasinaid. On äärmiselt sümboolne, et Vabariigi iseseisvuspäeval veerevad Tallinna tänavail tankid maalt, mil Eesti iseseisvumisega mingit pistmist polnud. Välismaine soomustehnika rõhutab erilise küünilisusega sõltumatu Eesti otsest sõltuvust USA-st ja NATO-st. Täiemahuline soomukite paraad ei saakski oluliselt erinev olla, sest kohalikul armeel tankid puuduvad.

Raketikompleks Iskander
© Sputnik / Сергей Орлов

Maailma sõjalise võimsuse reitingus hoiab Eesti 110. kohta, asudes Kameruni ja Mosambiigi vahel. Isegi 5000-meheline armee on liigne, sest keegi ei kavatse Maarjamaale kallale tungida. Kui Tallinn ei kavatse ida suunas tungida (Drang nach Osten) või Moskvale oma tingimusi dikteerida, on NATO vägede kohalolek mõttetu. Ometi leiab president Kersti Kaljulaid, et kaitsele kulutatavad 2.2% SKP-st on täiesti põhjendatud, kutsudes teisigi Euroliidu liikmeid relvastumisele enam panustama.

On tähelepanuväärne, et Põhja-Atlandi alliansi liikmeist täitsid veel hiljuti 2% kaitsekulutuste nõuet lisaks USA-le vaid Suurbritannia, Poola, Kreeka ja Eesti. Kõik ülejäänud 20 Euroopa riiki koos Kanadaga kasutavad NATO julgeolekumehhanisme sümboolse tasu eest, makstes aastas Washingtoni tasutava 664 miljardi kõrval ühtekokku vaid 254 miljardit. Millest on tingitud Eesti agarus 2,2% lõivu maksmisel? Kas tõesti haub Tallinn Venemaa vastu agressiivseid plaane, pidades end "osaks suurest sõjalisest jõust"? Teisi variante kaardil ei paista.

Pihkva piir
Eesti ja USA – sõjalise koostöö esmased tulemused, illustratiivne foto
© Estonian Defence Forces http://pildid.mil.ee/

Eesti riigi majanduslikuks prioriteediks on saanud sõjaväebaaside, piiritarade ja muude kaitserajatiste ehitamine. Riik on muutunud sõjaväepolügoonide võrguks, kus Pentagon harjutab väikese Eesti rahva jaoks fataalseid ja lausa enesetapjalikke stsenaariume. Baltimaade baasid liidetakse "ennetava löögi" struktuuriga.

Näiteks on Ämari näol tegu suurima sõjaväerajatisega Balti riikides. Siin on võimalik vastu võtta kõiki lahingu- ja transpordilennukite tüüpe, USA strateegilised pommitajad kaasa arvatud. Seevastu 6000 elanikuga Tapa linna on ehitatud taristu 1200-mehelise NATO taktikalise grupi ja nende tehnika majutamiseks ning loodud polügoon soomusüksuste tarvis. Antud objektide ja nende kõrval paiknevate asumite saatus sõltub nüüdsest vaid Pentagonist.

Venemaa-vastase ameeriklaste mõttevilja, Euroopa Julgeolekuinitsiatiivi eelarve on 3,4 miljardit dollarit. NATO kiirreageerimisjõudude arvukust on 2 aasta jooksul kolm korda suurendatud – 40 tuhande inimeseni. Pentagon soovib moodustada, varustada ja mehitada Ida Euroopas uusi väebrigaade, mis võiksid "pidevalt NATO piiride lähedal asuda, muutes oma positsioone ja liikudes riigist riiki, kaasa arvatud Poola ja Baltimaad" (Wall Street Journal). See on mäng, milles Ameerika on nõus nii Eesti kui ülejäänud Balti riigid etturitena ohverdama, saamaks oma "100-aastases sõjas Venemaa vastu" geopoliitilisi eeliseid.

Seejuures veendi Eestimaad vajaduses oma sõjalist kohalolekut Malis ja Afganistanis suurendada, et "vasallid saaksid lahingukogemuse, vanemad partnerid aga kullakangid" — Mali on kullatootmise poolest Aafrikas kolmandal kohal, jäädes maha vaid Lõuna-Aafrikast ja Ghanast.

Pimedas toas

Veebruari algul ilmunud iga-aastane Välisluureameti ettekanne on pühendatud Venemaa paljastamisele ja hukkamõistule – 63 leheküljest 56 sisaldab sellekohast tõestusmaterjalideta teksti. Eesti luurajate arvates tuleneb 89% rahvusvahelistest julgeolekuohtudest just Venemaalt. ISIS-ele pühendatud 3 lehekülge ei pääse sellele ligilähedalegi. Ekspertide seas tekitas ettekanne hämmingut, kuid nendest ei sõltu midagi.

Musta kassi otsingud pimedas toas on vastuluure meelistegevus. KAPO ja Välisluureameti kaastöötajad võivad iga Eestit külastanud Vene turisti mõjuagendiks tembeldada. Ja sedagi, kui Venemaa president Vladimir Putin 24. veebruaril kolleeg Kersti Kaljulaidile järjekordse õnnitlustelegrammi saadab, võib tõlgendada mitmeti – näiteks šifreeritud juhistena "Keskuselt".

Justkui vastusena Venemaa agressiivsetele püüdlustele Baltimaades viib Eesti maikuus läbi õppused Siil 2018, milles osaleb 12 000 Eesti sõjaväelast ja reservisti koos 12 000 sõduriga Bundeswehrist ja allüksustega 13 riigist. Niisuguseid manöövreid korraldati Eestis juba ammu enne Ukraina kriisi algust, muutunud on vaid nende mastaap ja USA tuumadoktriin, mis laiendab massihävitusrelva kasutamise aluseid.

Ameeriklastel on plaanis laevadele paigutatud rakettide Trident II D-5 lõhkepeade uuendamine koos nende purustusjõu vähendamisega. Praeguses versioonis kannab rakett 8 lõhkepead võimsusega 475Kt või 14 lõhkepead võimsusega 100Kt. Niisugused raketid võivad koos eeldatava vastasega näiteks Pihkvas hävitada ka ameeriklaste Tallinnas asuvad liitlased. Kui metsa raiutakse, siis laastud lendavad.

Kahju, et eestlased on unustanud, mida tähendab tõeline iseseisvus, mille Venemaa 1990.-il Eesti rahvale kinkis.

Sündmused arenevad omasoodu. Vastuseks eksisteerivaile ja potentsiaalsetele ohtudele Baltimaade suunalt paigutas Venemaa kaitseministeerium peale üheksakordset mõõtmist, esimese vastusammuna alaliselt Kaliningradi oblastisse raketikompleksid "Iskander-M".

Juubeliaastapäev selle pärast ära ei jää, kuid muudatus annab ehk põhjust Venemaa heidutamise üle järele mõelda.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

454
Tagid:
100 aasta juubel, iseseisvus, NATO, Venemaa, USA, Eesti
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde