Saksamaa välisminister Sigmar Gabriel

Saksamaal laideti mõtet Venemaa-vastaste sanktsioonide järk-järgulisest tühistamisest

36
(Uuendatud 12:20 19.02.2018)
Saksa diplomaat toetas Müncheni julgeolekukonverentsil Venemaa presidendi Vladimir Putini mõtet "sinikiivrite" Donbassi sisseviimise kohta.

TALLINN, 19. veebruar — Sputnik. Mõnede Saksamaa poliitiliste parteide esindajad on laitnud oma riigi välisministri Sigmar Gabrieli mõtet Venemaa-vastaste sanktsioonide järk-järguliselt tühistamisest pärast rahuvalvejõudude Donbassi sisseviimist, teatab RIA Novosti osutusega ajalehele Bild.

Saksa diplomaat toetas Müncheni julgeolekukonverentsil Venemaa presidendi Vladimir Putini mõtet "sinikiivrite" Donbassi sisseviimise kohta. Ta märkis, et rahuvalvajate ilmumisega konfliktipiirkonda võib alata venevastaste sanktsioonide järk-järguline vähendamine.

Saksamaal küsiti Porošenkolt, kas ta on president või ikkagi oligarh
Пресс-служба президента Украины

Saksamaa Kristlik-Demokraatliku Liidu (CDU) esindaja ning Bundestagi välispoliitikakomisjoni esimehe Norbert Röttgeni sõnul ei vii piirangumeetmete tühistamine Venemaa praeguse poliitilise kursi muutmiseni.

Lavrov: USA võib toimetada Ukrainale relvastust läbi Balti riikide>>

"Kuni Vene pool ei täida Minski kokkuleppeid, oleks sanktsioonide tühistamine täiesti vääraks signaaliks," vahendab väljaanne tema sõnu.

Roheliste esindaja Katrin Göring-Eckardt laitis samuti Saksamaa välisministri ettepanekut Venemaa-vastaste sanktsioonide järk-järguliseks tühistamiseks.

"Kuni Venemaa rikub rahvusvahelist õigust, ei saa rääkida sanktsioonide leevendamisest," lausus ta, nimetades Krimmi ühendamist Venemaaga "anneksiooniks".

Krimm naasis Venemaa koosseisu 2014. aasta märtsis korraldatud referendumi tulemusel. Üle 95% poolsaare elanikest hääletas selle poolt, et temast saaks Venemaa piirkond.

Rahvahääletus viidi läbi pärast Ukraina riigipööret. Kiiev seda referendumit ei tunnista ja nimetab Krimmi "ajutiselt okupeeritud" territooriumiks. Kuid Venemaa võimud on korduvalt märkinud, et krimlased tegid oma valiku täies vastavuses ÜRO põhikirjaga kehtestatud rahvusvahelise õigusega. Venemaa riigipea Vladimir Putin on teatanud, et küsimus poolsaare kuuluvusest on "lõplikult suletud".

Kaks aastat Donbassi konflikti algusest: lahendus aina viibib>>

EL kehtestas Ukraina konflikti taustal 2014. aastal sanktsioonid Venemaa vastu. Moskva rakendas vastumeetmed ja võttis kursi impordi asendamisele. Viimasel ajal kutsuvad Euroopa Liidu liikmesriikide esindajad üha sagedamini üles piirangumeetmeid tühistama, kuid Euroopa poliitikud seovad selle küsimuse Minski lepete täitmisega. Samas on Moskva korduvalt märkinud, et tema ei ole nende kokkulepete osapooleks ega ka Ida-Ukraina konflikti osaliseks.

Venemaa vastased sanktsioonid ja riikide kaubavahetus
© RIA novosti, Infographics
Venemaa vastased sanktsioonid ja riikide kaubavahetus
36
Tagid:
sanktsioonid, Sigmar Gabriel, Vladimir Putin, Minsk, Donbass, Saksamaa, Ukraina
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde