Kreml kinnitas, et paigutab Kaliningradi oblastisse raketikompleksid Iskander

NATO ei vasta Iskanderite paigutamisele Kaliningradi

70
(Uuendatud 22:52 09.02.2018)
Casimir Pulaski Fondi analüüsiosakonna juhataja Tomasz Smura ei usu, et NATO vastab Iskanderite paigutamisele Kaliningradi - seda ta rääkis intervjuus Poola raadiole

TALLINN, 9. veebruar — Sputnik. Mihhail Gorbatšovi ja Ronald Reagani poolt allkirjastatud lepe keelab pooltel omada või välja töötada rakette, mille lennukaugus jääb 500 ja 5500 km vahemikku. Lepingust peetakse kinni, seda ei ole tänaseni tühistatud, vahendab portaal Inosmi Tomasz Smura sõnu.

Kreml kinnitas, et paigutab Kaliningradi oblastisse raketikompleksid Iskander. Leedu arvab, et nad jäävad sinna alaliselt.

"Oleme "Iskanderite" Kaliningradi paigutamisest korduvalt kuulnud. See on osa relvastuse uuendamise programmist, mille Venemaa 2020. aastaks lõpetada plaanib. Teada oli, et kõik brigaadid, mille relvastuses on taktikalised raketid, saavad uue lahingutehnika. Varasemalt kasutasid venelased komplekse "Totška-U", nüüd asendatakse need operatiiv-taktikaliste raketikompleksidega "Iskander". Praeguseks jõudiski kätte Kaliningradis asuva brigaadi järjekord. See oli muide üks viimaseid väeosi, mis "Iskanderitele" üle läks.

Vene Iskanderid on suutelised tulistama rakette Poolast liikvele minevate NATO vägede pihta
© Sputnik / Сергей Орлов

Iskanderid Baltikumis — uued ohud muutusid sihtmärkideks >>

Muret tekitab vene rakettide suur tegevusraadius. Olukord piirkonnas on rahutu ja need, kes rakettide lennuulatusse jäävad, vaatavad uusi komplekse suurema ärevusega.

Aastal 1987 kohustus Venemaa täitma kesk- ja lühimaarakettide likvideerimise lepingut. Mihhail Gorbatšovi ja Ronald Reagani poolt allkirjastatud lepe keelab pooltel omada või välja töötada rakette, mille lennukaugus jääb 500 ja 5500 km vahemikku. Lepingust peetakse kinni, seda ei ole tänaseni tühistatud.

Mis puudutab komplekse Iskander, siis ei tea me täpselt, milline on tema laskeulatus. Mõned Lääne analüütikud räägivad, et Kaliningradi saabuvad raketid suudavad lennata ka kaugemale kui 500 km, Iskander-M puhul 600-700 kilomeetrini. Vene pool kinnitab, et rakettide tegevusulatus ei riku lepingu nõudeid, jäädes 450 ja 490 km vahemikku.

On veel üks tõsisem probleem. USA välisministeerium rõhutab, et venelased rikuvad süstemaatiliselt Lühi- ja Keskmaarakettide lepingut, katsetades kompleksi uut versiooni "Iskander-K". Temas kasutatakse tiibrakette, mille lennuraadius on kuni 1500 km.

Keegi ei taha surra: mida lubab Eestile NATO ja mida tõotab Venemaa doktriin >>

Analüütikud arvavad, et tegu on tiibrakettidega "Kaliiber" varustatud "Iskander-M"-iga, mida nägime Süüria kampaania ajal. Riigidepartemang väidab, et venelased juba katsetavad sellist hübriidi. Ameeriklased hoiatavad, et kui Venemaa niisuguse kompleksi seeriatootmisse laseb, järgneb sellele Lühi- ja Keskmaarakettide lepingu lõpetamine koos kõigi kaasnevate tagajärgedega. Versioon, mis Kaliningradi paigutati, on "Iskander-M", mille rakettide lennukaugus venelaste sõnul jääb alla 500 km. Ametlikku infot ega tõestusi, et kompleks lepingut rikuks, ei ole.

Venemaa välisminister Sergei Lavrov
© Sputnik / Нина Зотина

Tuleb lisada, et venelastel on Balti mere piirkonnas muudki relvastust. Sinna paigutati varasemalt raketikompleks "Bastion" laevatõrjerakettidega "Oniks", mis võivad tabada sihtmärke niisama kaugelt. Venemaal on Läänemerel ka kaks väikest raketilaeva "Bujan-M", mille relvastuses on raketid "Kalibr".

Moskval olid võimalused kaugel asuvate sihtmärkide pihta löökide andmiseks ka ilma "Iskanderiteta". Need on samuti juba Venemaa teistest piirkondadest Kaliningradi paigutatud. Nad suutsid seda teha üpris lühikese ajaga.

"Suwalki koridor" ja Euroopa julgeolek >>

Läänemere piirkonnas asuva relvastuse nimekiri näitab, et siia koondatakse uuemat tehnikat, parimat, mis neil on.

Kaliningradi oblast jäi kauaks tähelepanuta, aga viimasel ajal on olukord muutuma hakanud. Lennuväebaasides maandusid Su-27 asemel Su-27M-d ja Su-35-d, saabusid kompleksid "Bastion", nüüd vahetatakse ka "Totškad" "Iskanderite" vastu. Venemaa kiirendas mingil määral ümberrelvastumisprotsessi konflikti tõttu Läänega. Ehkki see oli neil niigi plaanis ja alustada tuli päris algusest, sest Kaliningradis asuv tehnika oli üpris vananenud.

Kas Lääne, NATO või kohaliku piirkonna tasemel on põhjust oodata mingeid vastusamme? Ühelt poolt on Venemaa tegevus osa moderniseerimisprotsessist, teisalt Kaliningradi oblastisse saabus relvastus just niisuguste ja mitte teistsuguste potentsiaalsete võimalustega. Pole teada, kas ja millal neid kasutatakse.

Siin on omamoodi probleem, mis seotud NATOs toimuvate protsessidega. Ma ei ootaks sellele konkreetset vastust. Muidugi, ei tohiks unustada, et me juba vastame Venemaale Walesis ja Varssavis vastuvõetud otsuste raames – meil tekkisid ühendatud jõud, õnnestus suurendada kohalolekut Baltimaades ja Poolas. Ma ei arva, et Venemaa sammud Kaliningradis kuidagi olukorda muudaksid.

Alliansil on praegu teised prioriteedid – keskenduda logistikale, tagalavarustuse arendamisele ja vägede mobiilsusele. Ma ei arva, et ümberrelvastamise tõttu Kaliningradis, täpsemalt "Iskanderite" saabumise tõttu sinna, toodaks meile lisajõude.

Soome kaitseministeerium Venemaa raketikomplekse ei pelga >>

Kui rääkida vastumeetmetest "Iskanderite" paigaldamisele, tasub mainida NATO raketitõrjesüsteemi. Me räägime pidevalt sellest, et ta ei ole Venemaa vastu suunatud. Ma ei eeldaks, et allianss oma seisukohta ümber vaataks ja Vene ohule orienteerudes süsteemi muudaks. See teema kutsub NATOs esile rohkeid vaidlusi. Mida me aga võime teha, on anda omapoolne vastus. Ja sellega me tegelema hakkamegi.

Nimelt loob Poola oma raketikaitsesüsteemid "Narev" ja "Visla". Samuti on meil plaanis "Iskanderile" sarnaneva raketikompleksi relvastusse võtmine – jutt on "Omar"-idest. Eksperdid soovitavad ise enda eest hoolitseda ja plaanid ellu viia, mitte oodata, millal teised riigid tegevust alustavad."

70
Tagid:
rakett, intervjuu, Iskander, julgeolek, Poola raadio, NATO, Tomasz Smura, Kaliningrad, Poola, Venemaa
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde