Ukraina lipp

Ukraina on lääne silmis lakanud riigina eksisteerimast

146
(Uuendatud 13:32 09.02.2018)
Ukraina astub tasapisi uude ajajärku, mil ta lakkab isegi objektiks olemast – seda igatahes tervikliku riikliku ja poliitilise moodustisena

Irina Alksnis, RIA Novostile

Viimaste aastatega on saanud juba tavapäraseks, et Ukraina on muutunud rahvusvahelise poliitika subjektist, olgugi mitte just kõige mõjukamast, lõplikult selle objektiks, kes ootab otsustust oma saatuse üle väljaspool tegutsevatelt isikutelt.

Kas IMF annab või ei anna raha? Ei anna. Kas EL-i poolt antakse või ei anta viisavabadus turismireisideks? Anti. Kas USA president kohtub või ei kohtu Ukraina presidendiga? Ei kohtu.

Aga tundub, et Ukraina astub tasapisi uude ajajärku, mil ta lakkab isegi objektiks olemast – seda igatahes tervikliku riikliku ja poliitilise moodustisena. Tugevaid tunnusjooni ja väiksemaid joonekesi selle kinnituseks ilmneb üha rohkem.

Budapest kutsus taas viima OSCE vaatlejad Taga-Karpaatiasse. See on seotud kallaletungidega ukraina rahvusvähemuse esindajatele tolles piirkonnas. Formaalselt mainivad Ungari võimud küll ka kõiki oma ukrainlastest kolleege, kuid sisuliselt on tegemist rõhutatult ebaisikulise pöördumisega, kus nad ootavad, "et Ukraina võimud tagaksid Taga-Karpaatia ungarlaste turvalisuse". Peamiseks on antud juhul siiski kahtlemata Ukraina "lõunaosas" välisvaatlejate kohaloleku vajalikkuse teema, kuivõrd Kiiev ei saa ilmselgelt riiklike funktsioonide täitmisega hakkama.

Ungari säärase seisukoha võinuks lugeda üksikjuhtumiks ja kahepoolsete suhete iseärasuseks, kui see aga ei langeks ühte kasvava suundumusega, kus osalevad aina erinevamad ja mõjukamad jõud.

Asi pole ju selles, et 2016. aastal sundis toonane USA asepresident Joe Biden Ukraina võime vallandama ametist paeprokurör Viktor Šokin. Lõppude lõpuks on tegemist täiesti tüüpilise olukorraga riigi jaoks, kellest on saanud manipuleerimise ja välismaiste jõudude otsuste objekt. Hoopis tähtsam on see, et vähem kui kahe aasta möödudes kirjeldas Biden värvikalt seda episoodi oma avalikus esinemises USA välissuhete nõukogus, nimetades seejuures Šokinit "litapojaks".

Tavaliselt jäävad sedasorti episoodid maailma poliitikas avalikku käibesse aastakümneteks, kuni nad oma aktuaalsuse lõplikult kaotavad ega saa seda enam kuidagi mõju avaldada. Kuid Petro Porošenko, kes seisis otseselt Bideni USA-le vajaliku otsus langetamise juures, on endiselt oma ametikohal, nagu muuseas, ka teised Kiievi kõrged ametiisikud. Ning koos kehastavad nad endas tänast Ukraina riiki.

Bideni etteaste andis sisuliselt mõista, et USA silmis ei ole üldse mingit Ukraina riiki olemas, sest isegi iseseisvusetut ja väljastpoolt manipuleeritavat objekti, liiatigi sedavõrd ulatuslikku nagu Ukraina, tulnuks pidada teguriks, mis võib oma olemasoluga mõjutada olusid ja geopoliitilisi jõujooni. Nähtavasti on Ukraina ameeriklaste silmis isegi säärase objekti staatuse kaotanud. Ta on lakanud olemast terviklik fenomen, kelle puhul tuleks ringimata arvestada maailmapoliitikas välja kujunenud reegleid ja tavasid.

Saksamaal küsiti Porošenkolt, kas ta on president või ikkagi oligarh
Пресс-служба президента Украины

Sel taustal paistab näeb ka praegu arenev Poola-Ukraina skandaal seoses seadusega poolakate rahvusliku mälu institutsioonist, millega keelatakse riigis ukraina rahvuslaste propaganda, välja igati orgaaniline. Tõtt-öelda pole päris õige nimetada seda skandaali kahepoolseks, kuivõrd Varssavi eirab vastukaja, mis sealpool riigipiiri seoses "bandeeravastase" seadusega on puhkenud.

Tõsi, Ukraina hüsteeria paistab mõnevõrra kentsakas. Asi on selles, et antud küsimuses langeb Ukraina poliitikute retoorika ühte ametlike dokumentidega, mille tonaalsus on märksa leebem ja avalikult andestavam. Nii on Ukraina endine kaitseminister Aleksandr Kuzmuk nentinud, et Poola ukrainlased võivad "haarata kaigaste järele". Ülemraada aga reageeris oma avalduses kõigest nördimuse ja sügava murega Poola parlamendi otsusele, mis "avab tee manipulatsioonidele ja ukrainlastevastaste tendentside tugevnemisele Poola ühiskonnas." Ning kutsus Poola presidenti üles jätta seadusele alla kirjutamata – mida too otsekohe edukalt eiras.

Samahästi kui kõik need – aga ka paljud teised – episoodid annavad tunnistust viimaseaegsest Ukraina staatuse ja seisundi muutumisest rahvusvahelisel areenil. Olgugi probleemse ja nõrga, kuid suure ja geopoliitiliselt väga olulise riigi asemel on Ukraina maailma silmis muutumas vaid… territooriumiks, mille tähendus on sedavõrd kahanenud, et selle olemasolugi võib lihtsalt ignoreerida.

Üllatav metamorfoos – kusjuures toimunud niivõrd lühikese aja jooksul, et see kisub ilmselt maailmarekordiks.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

146
Tagid:
OSCE, Joe Biden, Viktor Šokin, Petro Porošenko, Ukraina
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde