USA alaline esindaja ÜRO-s Nikki Haley

Miks USA ei taha Venemaaga sõber olla

98
(Uuendatud 13:32 09.02.2018)
USA alaline esindaja ÜRO-s Nikki Haley nimetas tingimused, mille korral USA võiks Venemaaga sõprust pidada, ainult et sääraste sõpradega pole meil vaenlasi vajagi, arutleb autor

Maria Baljabina, raadio Sputnik

Mäletate, kuidas üks tütarlaps Ukrainast pärast Maidani kinnitas kõigile, et "me ei saa kunagi vendadeks"? Nüüd siis on needsamad motiivid, ainult udusemad, ilmunud ka USA alalise esindaja ÜRO-s Nikki Haley sõnadesse.

USA sai "Putini nimekirja" lõpuks valmis >>

Mitte kunagi, ütleb ta, ei saa Moskvast Washingtoni sõpra, kui ta oma poliitikast ei loobu. Kõlas see nii: "(Venemaa) ei ole meie sõber ega saa selleks, kuni nende valitsusel on väärtused, mis neil praegu on, ja kuni ta käitub nii, nagu praegu rahvusvahelisel areenil käitub."

Seega mitte kunagi, sest valitsusel on nähtavasti alati "väärtused, mis tal on" – Venemaa järgib järjepidevat ja tasakaalustatud poliitikat ning seda selle nimel muutma hakata, et keegi tahaks meiega sõber olla, pole kuidagi tõsiseltvõetav.

ÜRO ettepanek tuumarelvastusest loobuda on utoopia >>

Ühtlasi, kui jutt käib suurest poliitikast, on sõprus vahest küll soovitav nähtus, kuid mitte kohustuslik. Piisab lihtsalt läbikaalutud lähenemisviisist ja koostööst, emotsioonid aga võivad ajuti lausa häirida. Kena, et killukesed kunagistest kontaktidest on veel säilinud.

Näiteks, leidis aset luureteenistuste esindajate kohtumine – USA-sse saabusid FSB direktor Aleksandr Bortnikov, Venemaa kindralstaabi peavalitsuse ülem Igor Korobov ja välisluureteenistuse (SVR) direktor Sergei Narõškin, kes muuseas on sanktsioonide all. Aga kui tarvis, ei sega see kedagi. Kusjuures, kui see olnuks demokraatide voli, oleks nad need sidemed purustanud: parteis ju leidus visiidiga rahulolematuid.

Venemaa: sanktsioonid — sekkumine Venemaa presidendivalimistesse >>

Ja küllap nüüd koostatakse sellest "Kremli süüasja" omaette peatükk ning järjekordne argument abiks teooriale Venemaa sekkumisest USA valimistesse. Hoolimata sellest, et mitte mingeid tõendeid selle kohta ei saagi olla ning uurimine, mis esialgu sarnanes farsiga, on ammuilma muutunud absurdikomöödiaks, ei ole Ameerika Ühjendriikide poliitikud senimaani valmis tollest teemast loobuma.

Belgia peaminister Charles Michel
© Фото : kremlin.ru / Benoit Doppagne / ZUMAPRESS.com

Nii tõi ka Nikki Haley esile sellesama "sekkumise" ühe põhjusena, miks Venemaaga ei saa sõprust pidada. Lisaks veel Ukraina territooriumi "okupeerimine", Süüria valitsuse toetamine ja Iraani kaitsmine tema tuumaobjektide põhjalikuma inspekteerimise eest.

Eurooplased peavad USA uusi sanktsioone vastuvõetamatuiks >>

Nende argumentide seast iga väite alusetust tõestada on väga lihtne. Nii et poleks pruukinud kõike seda välja mõelda, vaid lihtsalt öelda, et me ei taha sõbrad olla – ja kogu lugu.

Keegi ei vaidle vastu, et vägisi armsaks ei saa. Aga sõpruse asemel oleme me täiesti nõus rahuliku dialoogiga. Või leidub proua Haleyl ka selle vastu oma kümmekond argumenti?

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

98
Tagid:
sõprus, poliitika, väärtus, ÜRO, Nikki Haley, Vladimir Putin, USA, Venemaa
Samal teemal
USA üritab ootuspäraselt Venemaa valimistesse sekkuda
Prantsusmaa on USA-st väsinud ja arendab kaubandust Venemaaga
Küsitlus: Trump üritab tõkestada Venemaa-juurdlusi
Putin: Venemaa ei saa lubada endale selliseid kaitsekulutusi nagu USA
Venemaa president allkirjastas "välisagendi" seaduse
USA-s ähvardati teist Sputniku raadiosaadete edastajat välisagendi staatusega
Zahharova teatas USA eriteenistuste katsetest värvata vene meediat
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde