Belgia peaminister Charles Michel

Belgia peaminister: EL ei toeta USA uusi sanktsioone

43
(Uuendatud 11:41 31.01.2018)
Aina enam Euroopa Liidu poliitikuid on valmis ametliku Washingtoni Venemaa-vastastele sanktsioonidele vastu seisma

TALLINN, 31. jaanuar — Sputnik. Euroopa Liit otsustas mitte toetada USA Venemaa-vastaste sanktsioonide tugevdamist, teatas Belgia peaminister Charles Michel oma vene kolleegi Dmitri Medvedeviga peetud kõneluste tulemusena. Sellest teavitas RIA Novosti.

Austria toetab mõtet sanktsioonide etapiviisilisest lõpetamisest >>

Michel ütles, et sanktsioonid ei ole Euroopa jaoks eesmärk omaette. Tema sõnul on dialoog Moskvaga väga oluline mõistmaks seda teed, mida pidi Venemaal ja Euroopa Liidul jätkusuutlike strateegiliste suhete rajamiseks tuleb käia.

"Ma teatasin talle (Medvedevile – toim.), et me räägime Euroopa Liidus palju Venemaast, kuid ei räägi temaga, ei suhtle temaga. Edaspidi, tundub mulle, oleks kasulik seda dialoogi avardada ning muuta see konstruktiivsemaks," nentis Belgia peaminister.

Venemaa Föderatsiooni peaminister Dmitri Medvedev avaldas lootust Venemaa ja Belgia vahelise koostöö arenguks kõige erinevamates valdkondades – neil kahel riigil on potentsiaali ühiste tootmisvõimaluste loomiseks.

Medvedev märkis, et Micheli visiit annab tunnistust Belgia valmidusest "etendada aktiivsemat rolli" EL-i ja Venemaa vahel normaalse dialoogi taastamisel. "Kas sanktsioonide ja vastumeetmete kehtivusajal on dialoog võimalik? On võimalik, loomulikult" kinnitas Medvedev.

Venemaa peaminister rõhutas, et Venemaa tühistab tema poolt kehtestatud piirangud alles pärast seda, kui lääneriigid oma meetmed on tühistanud.

Euroopa poliitikud tunnistavad de-facto Krimmi kuulumist Venemaale >>

Nagu Sputnik Eesti on teavitanud, kehtestas Euroopa Liit majanduslikud piirangud Venemaa vastu 2014. aasta suvel Ukraina konflikti taustal ja on neid hiljem laiendanud. Nende tühistamine sai EL-is seotud Minski kokkulepete täitmisega. 2017. aasta detsembris pikendas Euroopa Liidu Nõukogu sanktsioonide kehtivusaega 2018. aasta 31. juulini.

Kremlis on säärase lähenemise üle korduvalt imestust avaldatud, kuna Venemaa ei kuulu Minski kokkulepete subjektide hulka. Moskvast on toonitatud, et rääkida Venemaaga sanktsioonide keeles ei ole jätkusuutlik. 2014. aasta suvel kehtestas Venemaa EL-i riikide suhtes terve rea vastusanktsioone.

Lääne poliitikud ja ärimehed on korduvalt toetanud seisukohta Venemaa-vastase sanktsioonisõja mõttetusest ning tunnistanud tohutuid kahjumeid kohalikele äridele ja tootjatele.

Prantsusmaa on USA-st väsinud ja arendab kaubandust Venemaaga >>

Venevastase poliitika tugevdamine USA poolt

USA rahandusministeerium avaldas ööl vastu 30. jaanuari niinimetatud "Kremli nimekirja", kuhu kuulub peaaegu kogu Venemaa Föderatsiooni juhtkond ja Venemaa suurettevõtjad – ühtekokku üle 200 inimese.

Nimekiri koostati vastavalt seadusaktile "Ameerika Ühendriikide vaenlastele sanktsioonide abil vastuseismise akt", mis võeti USA-s vastu 2017. aasta suvel. See ei hõlma mainitud isikute suhtes automaatset sanktsioonide kehtestamist, küll aga tähendab, et edaspidi võidakse USA poolt nende suhtes igal hetkel piirangumeetmeid kehtestada.

USA sai "Putini nimekirja" lõpuks valmis >>

Venemaa president Vladimir Putin nimetas asjaomast esildist "ebasõbralikuks aktiks", mis kahjustab Venemaa ja USA suhteid tervikuna. Tema sõnul pole Moskva huvitatud sellest, et suhteid Washingtoniga pea peale pöörata, ta hoidub nimekirja avaldamise järel vastusammudest ja jääb jälgima olukorra arengut.

Riigipea märkis ühtlasi, et Venemaa peab sel taustal tegelema esmajoones siseriiklike küsimustega, juhindudes reeglist, et "koerad hauguvad, aga karavan läheb edasi".

Venemaa vastased sanktsioonid ja riikide kaubavahetus
© RIA novosti, Infographics
Venemaa vastased sanktsioonid ja riikide kaubavahetus
43
Tagid:
majandus, sanktsioonid, EL, Dmitri Medvedev, Charles Michel, Euroopa, USA, Venemaa, Belgia
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde