Baltimaad muutusid Ameerika Ühendriikide pantvangiks, illustratiivne foto

Baltimaad muutusid Ameerika Ühendriikide pantvangiks

206
(Uuendatud 20:10 24.01.2018)
Riigid, kes lubasid USA huvidest lähtudes oma territooriumile NATO ründerelvastust paigutada, kasutavad relvade kaitseks kilbina oma kodanikke, kes peavad lisaks nüüd ka NATO vägesid ülal pidama, teatas ekspert

TALLINN, 24. jaanuar — Sputnik. Tekkinud olukorda kirjeldas portaalile Sputnik Lietuva antud intervjuus Ühiskondlike probleemide uurimiskeskuse juht Aleksandr Žilin.

NATO baasid Balti riikides võivad teravdada olukorda viimse piirini >>

Jaanuaris saabus Leedusse 250 prantsuse sõdurit, kellest moodustatakse Ruklas asuva NATO pataljoni üks rood ning staabikoosseis. Lisaks sellele oodatakse, et Prantsusmaalt saabuvad ka tankid Leclerc ja jalaväe soomukid VBCI. Nii suurendab NATO oma sõjalist kohalolekut Vene Föderatsiooni piiri lähedal vaatamata Moskva-poolsetele kinnitustele rünnakuplaanide puudumisest.

Leedu. Illustreeriv foto
© Sputnik / Алексей Филиппов

Žilini sõnul ei ähvardanud miski Ida-Euroopat, sealhulgas ka Balti riike seni, kuni nende territooriumile polnud toodud USA tuumarelva.

"Kuni ameeriklased polnud siia ründerelvastust paigutanud, ei olnud Läti, Leedu, Eesti, Poola ega Rumeenia meie tuumajõudude strateegiliste sihtmärkide nimekirjas. Me ei vaadelnud neid üldse, kui tõsist vastast ja nende julgeolek oli kõrgel tasemel," ütles ekspert.

Žilin rõhutas, et nüüdseks satuvad just need riigid konflikti korral sõjategevuse keskmesse.

Balti riigid kui keskmise tegevusraadiusega sõjasulased >>

"Kohalikud võimud paigutasid ameeriklaste relvastuse oma rahvaste kaitse alla, mistõttu elanikkond muutus kohaliku eliidi reetlikkuse tõttu pantvangideks. Vähe sellest, et mitte just kõige jõukamad maksumaksjad peavad tasuma ka NATO okupatsioonivägede ülalpidamiskulusid, on nad lisaks kolmanda maailmasõja lahingutegevuse käivitumise korral hukule määratud," teatas ekspert.

Baltimaad peaksid taas arutama relvastuse koos hankimist, arvab Leedu välisminister Linas Linkevičius — Eesti, Läti ja Leedu on korduvalt tõstatanud relvastuse koos hankimise teema, vahendas Sputnik Eesti kuu keskel.

"See on asi, mida me peaksime pidevalt arutama kuni me suudame koostööd teha," sõnas ta Trakai piirkonnas julgeolekupoliitika ekspertide kohtumisel, märkides, et relvade koos hankmine oleks odavam.

Leedu minister: Baltimaad peaks arutama relvastuse koos hankimist >>

18. jaanuaril toimunud Sputniku telesillast osavõtjad arutasid erinevaid vaatenurki pidi sõjalis-poliitilist olukorda, mis on kujunenud seoses NATO baaside tekkimisega lausa Venemaa piiride äärde — järeldused ei ole lohutavad, aeg on kiiremas korras kokkulepetele jõuda.

206
Tagid:
tehnika, intervjuu, sõdurid, pantvang, NATO, Aleksandr Žilin, Balti riigid, USA, Leedu
Teema:
NATO idarindel (273)
Samal teemal
Keegi ei taha surra: mida lubab Eestile NATO ja mida tõotab Venemaa doktriin
Meedia: Baltimaad on mures NATO pataljonide saatuse pärast
Baltimaad on muutunud NATO sõjaväebaaside teenindusalaks
Vaktsiin "Vene tankide" vastu: Baltimaad teevad NATO õppustega äri
Ameeriklaste Euroopa Venemaa eest kaitsmise plaan: Ukraina ja Baltimaad on unarusse jäänud
Leedu minister: Baltimaad peaks arutama relvastuse koos hankimist
Tapal teenivad Prantsuse sõdurid said missioonimedalid
Tapal teenivad Prantsuse võõrleegioni sõdurid
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde