Sputnik Eesti pressikeskuses arutleti NATO baaside üle Venemaa piiridel

NATO baasid Balti riikides võivad teravdada olukorda viimse piirini

266
(Uuendatud 10:05 31.01.2018)
18. jaanuaril toimunud Sputniku telesillast osavõtjad arutasid erinevaid vaatenurki pidi sõjalis-poliitilist olukorda, mis on kujunenud seoses NATO baaside tekkimisega lausa Venemaa piiride äärde – järeldused ei ole lohutavad, aeg on kiiremas korras kokkulepetele jõuda

ТАLLINN, 19. jaanuar — Sputnik, Aleksei Toom. NATO baaside rajamine ja laiendamine Venemaa piiride ääres ja tema vastumeetmed loovad kõrgenenud konfliktiohu koos ettearvamatute, kuid vältimatult traagiliste tagajärgedega. Pingeseisundist võib üle saada ainult vastastikuste diplomaatiliste jõupingutustega. Niisugusele järeldusele jõudsid Sputniku telesillast osavõtjad 18. jaanuaril oma Moskva, Tallinna, Biškeki, Chișinău, Thbilisi ja Minski stuudiote vahel peetud sideseansil.

Ettekanne on lõppenud: NATO baasid Venemaa piiridel >>

Diskussioon, mille portaal Sputnik Eesti eelnevalt oli välja kuulutanud, algas selle Moskva osalise, esimese järgu kapteni, sõjalise eksperdi Aleksandr Hrolenko meeldetuletusega, et Ameerika Ühendriigid eraldavad oma sõjalise võimekuse tugevdamiseks Euroopas 4,7 miljardit dollarit. NATO eesliine Euroopas, mille arendamiseks plaanitakse kulutada ligikaudu 200 miljonit dollarit, luuakse Hrolenko hinnangul niiöelda perspektiivitundega.

Olukorra areng annab alust arvata, et USA ja NATO kavatsevad luua pinnase üleminekuks poliitiliselt vastasseisult avaliku sõjalise konfliktini, leiab Hrolenko. Geograafia ja maastikureljeefi seisukohalt on Baltimaade logistilised võimalused Venema teiste piirialadega võrreldes ideaalselt sobivad tema ründamise alustamiseks. Baltikumi rahvad ja valitsused peavad endale teadvustama, et nad teevad endast sõjalise konflikti korral sihtmärgi.

Vastane mõistab ainult toorest jõudu

Sõjateaduste doktor, esimese järgu kapten Konstantin Sivkov, kes paistis diskussioonis esindavat veelgi otsustavamalt ja leppimatumalt meelestatud osa Venemaa avalikkusest, soovitas vestluskaaslastel mitte unustada NATO sõjalise bloki sisuliselt vaenulikku suhtumist Venemaasse. Sivkov leiab, et mis tahes rahukõnelused alliansiga on tegelikult mõttetud, sundida teda Moskvat kuulda ja arvesse võtma saab tema arvates ainult jõupositsioonilt. Balti riigid, ütles Sivkov, käituvad rumalalt ja ohtlikult, lubades alliansil paigutada relvastust oma territooriumeile.

"Lääne ühiskonna ettevalmistusi sõjaks slaavi maailmaga peatada on võimatu," ütles Sivkov.

Ainus, mis võib kallaletungi ära hoida, leiab ta, on Venemaa ja Valgevene sisepoliitiline stabiilsus, tuumapariteet ja strateegiline partnerlus Hiinaga. "Lääs oli, on ja jääb meie tegevusruumi ja meie slaavi rahvaste peamiseks tuliseks vaenlaseks," väitis Sivkov.

Ta märkis ühtlasi, et Balti riikidel, kes lubavad NATO-l teha oma aladel ettevalmistusi Venemaa ründamiseks, tuleb aru saada, et nad muudavad oma territooriumi tuumasõja potentsiaalseks lahinguväljaks.

Igasugune sõjaline konflikt muutub tuumasõjaks

Balti riikide elanikel ja poliitikutel tasub täiel määral teadvustada seda lihtsat tõsiasja, et igasugune sõjaline kokkupõrge Venemaa ja NATO bloki vahel viib vältimatult tuumakonfliktini, ütles sõjaväeluure erukindralleitnant Villem Rooda. Nimelt see oht, mida mitmekordselt on tugevdanud NATO baaside ilmumine Venemaa piiride äärde, peab stimuleerima alliansi ja Moskva vastastikuseid jõupingutusi vastuolude lahendamiseks ning dialoogi arendamiseks. Mitte mingid kokkulepped ega lubadused ei hoia kindraleid tagasi sõjalise konflikti kriitilisel hetkel tuumalööki andmast.

Eesti ja USA — sõjalise koostöö esmased tulemused >>

Moldova endine kaitseminister, riigi endine esindaja NATO-s, brigaadikindral Viktor Gaitšuk on veendunud, et pingeid suhetes ja seda enam konflikti saab tõepoolest vältida osapoolte ühiste diplomaatiliste jõupingutustega. Tema arvates tagaks neutraalse riigi staatus ja head suhted nii Venemaa kui ka NATO-ga Moldovale julgeoleku. Gaitšuk pooldas osapoolte vahel omamoodi "eraldusvööndite" moodustamist neutraalsetest riikidest.

Trumpi nõunik soovitas USA väed Baltimaadest välja tõmmata
© Estonian Defence Forces http://pildid.mil.ee/

Sel lihtsal põhjusel, et televäitlustes osalev Eesti kuulub juba allianssi ning on andnud oma territooriumi NATO baaside käsutusse, puhvertsooni loomisest Venemaa ümber rääkida ei saa. Ja tõsiasi sõjaväebaaside ilmumisest Peterburist ja Moskvast kõigest mõnesaja kilomeetri kaugusele, kust Venemaa tähtsaimatele linnadele ja riigi Euroopa-osa strateegiliselt kõige olulisematele punktidele on võimalik tuumalööki anda, teeb murelikuks kõiki telesillast osavõtjaid.

Sõda ei taha keegi, kõik tahavad julgeolekutagatisi

Väitlusosaline Gruusiast, politoloog Hamlet Tšipašvili tuletas vestluskaaslastele meelde, et kohalike arvamusküsimuste põhjal otsustades käsitleb oluline osa tema kaasmaalastest seniajani venelasi kui potentsiaalset ohtu ning riigi liikmesust NATO-s kui julgeoleku garantiid. Olukord on mõnevõrra paranemas, kuid ametlik Gruusia otsib endiselt lähedust NATO-ga, kasutades massiteabevahendeid alliansi propageerimise vahendina.

Baltimaad on muutunud NATO sõjaväebaaside teenindusalaks >>

Valgevene Liberaaldemokraatliku Partei esimehe esimene asetäitja Oleg Gaidukevitš leiab, et lääs hindab endiselt lõppkokkuvõttes vaid jõudu. Ja kuigi Valgevene üritab elada mitte ainult rahus ja vastastikuses mõistmises oma naabritega, vaid osaleb ka näiteks Ukraina konflikti lahendamises, osutab ta märkimisväärset tähelepanu oma relvajõudude täiustamisele. Minsk näeb Gaidukevitši sõnul praegusel ajal oma julgeoleku tagatisi majanduslikus ja sõjalises koostöös Venemaaga. Kuid võivad saabuda ajad, mil kaitset vajab, ütleme, Leedu, ja Valgevene on valmis oma naabritele appi tulema.

266
Tagid:
konfliktioht, videosild, poliitika, tuumasõda, pressikeskus, Sputnik Eesti, NATO, Aleksandr Hrolenko, Villem Rooda, Eesti, Venemaa
Teema:
NATO idarindel (273)
Samal teemal
Sputnik Eesti pressikeskuses arutletakse NATO baaside üle Venemaa piiridel
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde