Põhja-Tallinna linnaosa vanem Raimond Kaljulaid

Raimond Kaljulaid: Reinsalu peab tagasi astuma

74
(Uuendatud 14:13 16.01.2018)
Avaliku kirja kirjutanud 104 Eesti Vabariigi kodaniku nimetamine "kanakarjaks" ja "kullakesteks" Eesti Vabariigi justiitsministri poolt on täiesti lubamatu, kirjutab Põhja-Tallinna linnaosa vanem Raimond Kaljulaid

TALLINN, 16. jaanuar — Sputnik. Presidendile saadeti 104 allkirjaga avalik kiri, kus taunitakse 2016. aastal näitlejanna kallal vägivallatsenud NO99 lavastaja Tiit Ojasoo kaasamist EV 100. aastapäeva vastuvõtu kunstilise programmi loomisse, vahendas Pealinn.

EV100 vastuvõtt läheb maksma 400 000 eurot >>

"Avaliku kirja kirjutanud 104 Eesti Vabariigi kodaniku nimetamine "kanakarjaks" ja "kullakesteks" Eesti Vabariigi justiitsministri poolt on täiesti lubamatu," kirjutab Põhja-Tallinna linnaosa vanem Raimond Kaljulaid sotsiaalmeedias vastuseks Urmas Reinsalu avalikule pöördumisele, kus ta astub näitlejanna kallal vägivallatsenud Tiit Ojasoo kaitseks välja.

"Ken Kesey raamatus "Lendas üle käopesa" saab McMurphy'il õde Ratchedi juhendamisel toimuvast alandamisest villand ja ta käratab, et kanakarja kambakas ära lõpetataks. Just see tunne oli mul hommikul, kui lugesin massiüleskutset, et Ojasoo ei tohi aastapäevaetendust lavastada," kirjutab Tiit Ojasoo kaitseks välja astunud justiitsminister Urmas Reinsalu Eesti Päevalehes.

"Kui minult tema lepitusmenetluse juhtumi kohta omal ajal arvamust avaldasin, siis mõistsin ma naistevastase vägivalla hukka, kuid nüüd, tänase kirja valguses, lausa kahetsen seda avaldust," lisab minister.

"Kuulge kurjakirjutajad, muidugi saate hüsteeriaga solkida vabariigi aastapäeva ja Ojasoo elu ära! Aitab! Lõpetage kanakarja kambakas!" kurjustab Reinsalu.

"Kui me tahame olla tänapäevane euroopalik riik, siis ei tohi sellised väljendid kõlada ei töökohal ega avalikus ruumis. Ammugi ei ole sellised väljendid ja selline käitumine sobilikud valitsuse liikmele, kes kõneleb Eesti riigi nimel. Eesti riik ei nimeta oma kodanikke "kanakarjaks" ja "kullakesteks"," kirjutab Kaljulaid.

"Selliste väljendite kasutamine on märksa tõsisem rikkumine kui ühe varasema valitsuse liikme seisukoht, et Eesti ei peaks tingimata olema NATO liige," tõdeb ta.

Riigihaldusminister Korb astus tagasi >>

"Ka Eesti meestel tuleb mõista, et eelmisel aastal alanud muutus puudutab ka meid. Puudutab seda, mis on aktsepteeritav ja mis ei ole, meie sõnades ja meie käitumises," ütles ta. "Piir, mida ei tohi ületada, on teises kohas ja justiitsminister on valel pool seda piiri."

"Urmas Reinsalu ei saa mitte mingil juhul valitsuse liikmena jätkata," lõpetab Kaljulaid.

Eesti Vabariigi 100. aastapäeva vastuvõtt toimub sellel aastal 24. veebruaril Tartus Eesti Rahva Muuseumis, juubelivastuvõtu kunstilise lahenduse loob teater NO99, vahendas Sputnik Eesti reedel.

"Kui me vaatame Eesti viimase paari aastakümne kultuurimaastikku, siis kindlasti on NO99 jalajälg üks suuremaid ning nende kunstilist taset on tunnustatud ka rahvusvaheliselt," selgitas presidendi kantselei direktor Tiit Riisalo valiku tagamaid.

Eesti Vabariigi 100. aastapäeva vastuvõtt Eesti Rahva Muuseumis läheb maksma suurusjärgus 400 000 eurot, millest lõviosa saab juubelivastuvõtu kunstilise lahenduse looja teater NO99.

23. veebruaril 1918 Pärnus ja 24. veebruaril Tallinnas kuulutas Eestimaa Päästekomitee välja iseseisvusmanifesti. Praegu tähistatakse iga aasta 24. veebruaril Eesti Vabariigi aastapäeva.

EV100 juubeliperiood algas 2017. aasta 16. aprillil selle sündmuse meenutamisega ning kestab 2. veebruarini 2020, mil möödub 100 aastat Tartu rahu sõlmimisest.

EV100 tähistamine algas Peterburis >>

EV100 tähistamine algas Peterburis, vahendas Sputnik Eesti aprillis. Peaminister Jüri Ratas osales Peterburi Jaani kirikus Eesti Vabariik 100 sündmuste tähistamisel.

8. aprillil möödus 100 aastat päevast, mil 40 000 eestlast osalesid Petrogradis meeleavaldusel, millega nõuti Eestile omavalitsusliku autonoomia andmist. Eestlased alustasid meeleavaldusega Jaani kiriku juurest ja võtsid suuna Tauria palee juurde, kus asus Venemaa Ajutine Valitsus.

74
Tagid:
tagasiastumine, Eesti Vabariigi 100. aastapäev, NO99, Justiitsministeerium, Tiit Ojasoo, Urmas Reinsalu, Raimond Kaljulaid, Eesti
Teema:
100 aastat Eesti Vabariiki (214)
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde