Jüri sa oled teinud väga head tööd, ütles Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker

Ratas: järgmised 18 kuud on Euroopa Liidus määrava tähtsusega

31
(Uuendatud 18:44 16.01.2018)
Peaminister Jüri Ratas ütles Strasbourgis Euroopa Parlamendis Eesti esimest Euroopa Liidu Nõukogu eesistumist kokku võttes, et järgmised 18 kuud on Euroopa Liidus määrava tähtsusega

TALLINN, 16. jaanuar — Sputnik. Praegu on peaministri hinnangul olulisim digimajandus, edastab valitsuse pressiteenistus.

"Meil tuleb Euroopale luua üheskoos uued võimalused ühtse digitaalse ja energiaturu loomise näol ning viia lõpule töö ettepanekutega, kus Eesti esialgsed kokkulepped sõlmis. Samuti tuleb paika panna järgmise mitmeaastase eelarve prioriteedid, mis arvestavad nii seniste poliitikatega nagu teadus ja põllumajandus, aga ka vastata kodanike peamistele muredele nagu ränne ja Euroopa kaitse," sõnas Ratas ning lisas, et eelarve peamine eesmärk peab olema Euroopa majanduse konkurentsivõime suurendamine, ühenduste parandamine ning digitaalse ühtse turu süvendamine ja tugevdamine.

Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker, peaminister Jüri Ratas ja Euroopa Ülemkogu eesistuja Donald Tusk
© Sputnik / Вадим Анцупов

Eesti eesistumine jättis Ratase hinnangul Euroopasse kahtlemata digitaalse jalajälje. Peaministri sõnul on praegu kõige olulisem digimajanduse kasvu tagamiseks edasi liikuda isikustamata andmete vaba liikumisega, millele tugineb pilveandmetöötluse, suurandmete analüüsi, tehisintellekti ja asjade interneti areng.

Ratas nimetas eesistumise edulugudena ka kokkuleppeid kaitsekoostöös, andmete vabas liikumises, rändekriisi lahendustes, sotsiaalkaitses ning Pariisi kliimaleppe täitmises.

Ka Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker kiitis ülevoolavalt Eesti eesistumist Euroopa Liidu Nõukogus.

"Tegemist oli ühe paremini ette valmistatud ja professionaalsema eesistumisega, mida ma mäletan," ütles Juncker teisipäeval, 16. jaanuaril Euroopa Parlamendi täiskogus toimunud eesistumise teemalisel arutelul, edastab ERR.

"Taas kord sai kinnitust minu pikaajaline usk, et väikeriigid on kõige paremad eesistujad. Nad on loomulikumad sildade loojad ja konsensuse otsijad. Eesti tõestas seda," lisas Luksemburgi veteranpoliitik Juncker.

"(Eesti juhtimisel saavutati) edusamme valdkondades, kus meil seda oli vaja ja veelgi enam — te seadsite suhtumise 2018. aastaks. See peab olema saavutuste aasta parema tuleviku nimel," märkis Euroopa Komisjoni president.

Eesti näitas oma eesistumisega tuleviku eesistumise mudelit, rääkis Juncker.

"Jüri sa oled teinud väga head tööd," ütles Luksemburgi kunagine pikaaegne peaminister Eesti valitsusjuhi Jüri Ratase poole pöördudes.

Ratas kohtus Strasbourgis ka Euroopa Parlamendi president Antonio Tajaniga, kellega arutas parlamendi edasisi samme digiteemade arutamisel ning rändeküsimustes pikaajaliste lahenduste leidmisel.

Eesti annab eesistuja teatepulga üle Bulgaariale>>

Strasbourgist suundub Ratas edasi Saksamaale Hamburgi, kus osaleb õhtusöögil Eestis Saksa kapitalil tegutsevate ettevõtete juhtidega ning ettevõtjatega, kes kaaluvad Eestisse laienemist. Peaminister arutab ettevõtjatega, kuidas edendada Eesti ja Saksamaa majanduskoostööd, toetada investeerimist ning töökohtade loomist Eestisse.

Ratas tänab Eesti eesistumise partnereid ja sponsoreid>>

Lisaks kohtub peaminister Hamburgi linnapea Olaf Scholziga. Hamburg on sel aastal kultuuriürituste sarja "Saksa kevad Eestis" partner ning linnapea Scholz tuleb aprilli keskel seda Eestisse avama. Hamburgi linnapead saadab visiidil Eestis ka äridelegatsioon.

Eesti — Euroopa Liidu Nõukogu eesistuja>>

31
Tagid:
eesistumine, Jean-Claude Juncker, Jüri Ratas, Eesti, EL
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde