Еndine peaminister, linnapea ja Keskerakonna juht Edgar Savisaar

Raudse Edgari va banque

143
(Uuendatud 17:56 15.01.2018)
Edgar Savisaare avaldus toetusest Vladimir Putinile eelseisvatel Venemaa presidendivalimistel šokeeris parempoolseid poliitikuid ja andis samal ajal mõista, et Eesti veteranpoliitikut on veel vara arvelt maha võtta

Nikolai Filonov

On täiesti arusaadav, et intriigide, käimasoleva kriminaalasja ja tervisliku seisundi tõttu aktiivsest poliitikast kõrvale jäänud endisel peaministril, linnapeal ja Keskerakonna juhil pole põhimõtteliselt midagi kaotada. Paremparteid peavad teda juba ammu "salongikõlbmatuks" ning paljud keskerakondlastest kolleegid püüavad temast distantseeruda, et jumalapärast mitte ärritada Savisaare välja vahetanud meeskonda ja valitsuskoalitsiooni pääsemise nimel parempoolsetega kokkuleppele läinud partei uut juhtkonda.

Vene suursaatkonnas toimus pidulik vastuvõtt
© Sputnik / Вадим Анцупов

Savisaar hääletaks Putini poolt >>

"Raudse Edgari" ümber on jäänud ainult väike rühm tema ustavaid poolehoidjaid, kellele võimaluse poliitiliseks eluks saab anda ainult Savisaar ise. Kui muidugi tahab. Läinud nädalavahetusel kõlanud valjut avaldust võib vaadelda signaalina sellest, et vaatamata füüsilisetele vaevustele on Eesti poliitika veteran valmis veel kord proovima "poliitilist ruletti" mängida, kasutades neid trumpe, mida seniajani mitte keegi Eesti poliitikas lauale käinud ei ole.

Väljaspool kriitikat

Kahtlemata, arvestades Eesti valitsusladviku meeleolusid ja sidemeid lääne partneritega, kuulutada, et sa toetad aastate vältel kohalikus peavoolumeedias eranditult mustades toonides kujutatud naaberriigi liidrit, võis ainult täiesti iseseisev ja avalike rünnakute osas kartmatu poliitik. Juba esimene vastukaja Savisaare avaldusele näitas, et oponendid üritavad ta kivihaaval maatasa tampida.

Mihhail Kõlvart
© Sputnik / Вадим Анцупов

"Tore on näha, et maskid, mis juba pikemat aega vaevu näo ees püsisid, on lõplikult maha heidetud," märkis Savisaare avaldust kommenteerides Reformierakonna endine peaminister Taavi Rõivas.

Tallinlanna kinkis Savisaarele kohtu eel kimbu punaseid roose >>

Ja Savisaar võttis selle sammu ikkagi teha. Nagu ta on minevikus korduvalt teinud, mis enamikul juhtudest on viinud ta uuele tasandile. Meenutame mõtet tasuta ühistranspordist, mille vastu astusid aktiivselt välja peaaegu kõik teised poliitikud. Või loobumine valitsuse tegevuse toetamisest "pronksiööl". Nüüd siis võib otsene panus Putinile suure tõenäosusega tuua tagasi niihästi osa kohalike valimiste käigus kaotatud häältest kui ka anda rahastust nende ärimeeste vahendeist, kes on huvitatud Venemaaga majanduslike sidemete taastamisest.

Võimalus on olemas

Kusjuures pea kohal ähvardava eurotoetuste kokkukuivamise taustal võib Moskvaga dialoogi arendamise pooldajaid olla ootamatult rohkesti. Venemaa transpordiministri asetäitja Sergei Aristovi hiljuti Tallinnas lausutud sõnad sellest, et suhete taastamine Venemaaga sõltub praegu esmajoones Eestist ja juhul, kui ta seda vajab, siis töötagu selles suunas, jahutasid paljusidki kohalikke "tulipäid". Kuid antud "tööks" on tarvis Eesti-poolset poliitilist jõudu, mis on valmis otsesõnu teatama oma valmisolekust dialoogiks Moskvaga, varjumata kahepalgelise poliitilise demagoogia taha, millega keskerakondlased seniajani on tegelenud.

Venemaa transpordiministri asetäitja: ootame Eestilt uusi transpordiprojekte >>

Võimalik, et niisuguseks jõuks võib kujuneda Keskerakond ise, juhul kui Savisaare poolehoidjad selles taas juhtohjad haaravad. See võib toimuda erakonna läbikukkumise korral parlamendivalimistel või siis Jüri Ratase meeskonna ennetähtaegsel tagandamisel valitsusest. Teiseks võimaluseks on, et Savisaar asutab uue erakonna.

Parlamendivalimisteni jääb veel üle aasta ja soovi korral oleks selle ajaga täiesti võimalik uus jõud valla päästa. Tuletame meelde Res Publica näidet, kus midagi sarnast kunagi juba õnnestus. Selleks on vaja tugevat meeskonda, ahvatlevat programmi ja piisavat rahastust. Ja muidugi Edgar Savisaare enese head tervist, ilma milleta ideed vaevalt küll edukalt ellu viia saab.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

143
Tagid:
va banque, veteranpoliitik, poliitika, avaldus, hääl, presidendivalimised, Keskerakond, Edgar Savisaar, Vladimir Putin, Eesti, Venemaa
Teema:
Venemaa presidendivalimised: algas valimiskampaania (55)
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde