VF Keskvalimiskomisjon

USA üritab ootuspäraselt Venemaa valimistesse sekkuda

35
(Uuendatud 18:39 26.05.2018)
Ameerika Ühendriikide võimud väljendavad Vene Föderatsioonis alanud valimiskampaania vastu suurt huvi, isegi annavad sellele juba omapoolseid hinnanguid ja soovitusi

Sergei Iljin, raadio Sputnik

Venemaa saatkond USA-s nimetas Washingtoni avaldusi eelseisvate presidendivalimiste osas lubamatuiks ja põhjendamatuiks. Venemaa välisministeeriumi ametlik esindaja Maria Zahharova nimetas USA Välisministeeriumi reaktsiooni Keskvalimiskomisjoni töökorraldusele sekkumiseks riigi siseasjadesse ja valimisprotsessi. Ameerika demonstreeris taas kord oma hämmastavat ja surmani ära tüüdanud kahepalgelisust.

Mõni aeg tagasi väljendas Riigidepartemangu esindaja Noel Clay murelikkust niinimetatud "sõltumatute kandidaatide" suhtes Moskva poolt rakendatavate rangete meetmete üle.

Euroopa välisteenistus mainis samuti, et kehtivast seadusandlusest tulenev keeld registreerida tuntud ja kohtulikult karistatud opositsionääri presidendikandidaadina seab kahtluse alla Venemaa valimiste demokraatlikkuse.

Euroopa sõnavõtt kõlab rohkem takka kiitmisena, kuid Washingtoni sõnavõtt oli nende jaoks traditsiooniline ja peaaegu kohustuslik.

On selge, et niisugused Riigidepartemangu "korralised" väljaütlemised ei mõjuta Venemaa stabiilset sisepoliitilist olukorda ning on kasutud, kuid neid tehakse sellele vaatamata.

Sarnaselt saavad valimiseelsel perioodil lisakriitika osaliseks ka Venemaa võimud ja kogu valimiskampaania, millega ongi juba jõuliselt algust tehtud. Just see on puhtakujuline katse sekkuda suveräänse riigi siseasjadesse.

Miks peaks teisele riigile korda minema, kes kandideerib Venemaa presidendiks või kelle kandidatuuri Keskvalimiskomisjon kinnitab? Jutt ei käi ju mõne rahvusvahelise organisatsiooni valimistest!

Nii see teoreetiliselt peakski olema. Tegelikkuses aga kasutab USA Välisministeerium eelseisvaid valimisi harjumuspäraselt oma huvides ja teeb panuse Kremli ja Vladimir Putini suhtes kõige kriitilisemalt meelestatud kandidaatidele.

Selle kõige taustal mõjub eriti koomiliselt USA-siseselt peetav nõiajaht, mille kohaselt Donald Trump ja mitmed teised poliitikud ning tähtsad ametnikud olevat Moskvaga seotud.

Tänaseni tõestamata Venemaa "sekkumine" Ühendriikide valimisprotsessi ei ole aktuaalsust kaotanud, sest teemat hoitakse märkimisväärsete ressursside abil pidevalt päevakorras.

Donald Trumpi advokaadid tegelevad aktiivselt presidendi ülekuulamise võimalike formaatidega erivolitustega uurija, endise Föderaalse Juurdlusbüroo direktori Robert Muelleri poolt "Venemaa sekkumise" küsimuses. Samal ajal ei kõlanud USA valmiskampaania käigus Moskva riigiametnike suust presidendikandidaatide aadressil mingeid kriitilisi ega süüdistavaid seisukohavõtte.

Põhjusi selleks olnuks piisavalt. Piisab, kui meenutada kahtlast episoodi, mil Hillary Clintoni peamine rivaal Demokraatliku partei kandidaatide seas, sotsialistist senaator Bernie Sanders loobus ootamatult valimisvõitlusest.

Küsitlused näitasid, et Sanders hakkas Clintonit populaarsuselt edestama, kuid otsustas osalemise katkestada. Soovi korral võinuks Moskva käsitleda seda ja ka paljusid teisi veidraid fakte Ameerika ajaloo ühest skandaalseimast valimiskampaaniast vägagi kriitiliselt.

Venemaa võinuks samuti teha valjuhäälseid avaldusi ameerika valimissüsteemi veidruste ja puuduste ning ka poliitikute survestamise teemal. Aga seda ei tehtud, sest niisugune käitumine ei ole viisakas ega korrektne. Sellesama korrektsuse ja viisakuse peale võiks ka Washington tänases situatsioonis veidigi mõelda.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

35
Tagid:
valimised, Donald Trump, USA, Venemaa
Samal teemal
Trump ja Clinton. Kandidaatide reitingud
Kindel pauk: USA ja Hillary Clinton vaaguvad hinge
Oi, kas tõesti – ega ometi mina? Hillary Clinton veenis FBI-d, et ta ei mäleta midagi
„Vene oht“ ja „tige“ Trump: Clinton lubas Ameerikat kaitsta
Clinton ja Trump võitsid USA presidendivalimiste eelvalimised
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde