Trumpi nõunik soovitas USA väed Baltimaadest välja tõmmata

Trumpi nõunik soovitas USA väed Baltimaadest välja tõmmata

118
(Uuendatud 12:26 17.01.2018)
Plaan läbi ei läinud, kuid osadele Valge Maja ametnikele jättis ettepanek mulje, et Putinit sooviti Trumpi presidendiks aitamise eest tänada

TALLINN, 10. jaanuar — Sputnik. USA veebiportaal The Daily Beast kirjutab, et Riikliku Julgeolekunõukogu vanemametnik pakkus Trumpi presidendiks olemise ametiaja esimestel päevadel võimalust tõmmata osa USA vägesid Ida-Euroopast tagasi. The Daily Beast toetub sellise väitega kahele Valge Maja anonüümseks jäänud ametnikule, vahendas Pealinn viitega Õhtulehele.

Trump võib jätta Balti riigid ja Ukraina Venemaa "haldusalasse" >>

Kuigi ettepanek ei läinud töösse, oli see siiski esimene teadaolev juhtum, mil mõni tähtsam Trumpi nõunik on otsinud võimalust USA vägede ümberpaigutamisel Putinile meeldida. Nagu tsiteerib veebiportaal, siis see oli midagi sellist, mis mõne ametniku sõnul "lõhnas kui vastuteene Venemaa poolt tulnud abile Donald Trumpi presidendikampaania aegu". Valge Maja uudisteportaali päringutele ei vastanud.

Trump sisenes 2018. aastasse madalaimate toetusnumbritega kui ükski varasem president lähiajaloos oma esimese ametiaasta lõpul, vahendas Sputnik Eesti uue aasta esimesel päeval.

Trumpi esimest ametiaastat iseloomustavad USA pikaajaliste liitlassuhete pingestumine, vastuolud tülid rassi- ja immigratsiooniteemadel, aga ka poliitiliste ootuste põrmustamine tema poolt.

Balti riikide kaitse-eelarved on saavutanud kahe protsendi katarsise >>

Kuulujutud Trumpi ümber on hoogu kogunud seoses tema vaidlusi tekitanud avaldustega Twitteris. Trumpi avantüristlike säutsude hulka kuulus tema avalik kraaklemine Põhja-Korea riigipea Kim Chŏng-uniga, keda USA riigipea ähvardas "tule ja raevuga". Vastuseks Kim Chŏng-uni avaldusele, et tema laual on "tuunanupp", kostis Trump, et ka USA presidendil on säärane nupp, kusjuures see on "palju suurem" kui Põhja-Korea liidril.

President palus Trumpil selgitada oma seisukohta Balti riikide kaitsmise suhtes >>

Vastuseks süüdistustele ebastabiilsuses teatas Trump, et vastupidi, tema on "väga stabiilne geenius".

Pärast Donald Trumpi valimist USA presidendiks kartsid Balti riigid alliansi USA-poolse rahastuse vähendamist, mis seab kahtluse alla bloki rahvusvaheliste pataljonide paigutamise neisse vabariikidese.

Seoses Venemaa väidetava kallaletungiähvardusega võtsid NATO riigid Varssavi tippkohtumisel vastu otsuse alliansi idatiiva ennenägematuks tugevdamiseks. 2017. aastal paigutas NATO Balti riikidesse ja Poolasse neli mitmerahvuselist pataljoni. Iga väeüksuse isikkoosseis on 800-st kuni 1200 meheni.

Raport: NATO jõude Balti riikides peab kolmekordistama >>

Eestisse saabunud NATO rahvusvahelise lahinguüksuse raamriigiks on Ühendkuningriik, Lätis on selleks Kanada, Leedus Saksamaa ja Poolas USA.

USA transpordiväejuhatuse ülem kindral Darren McDew ütles visiidil Tallinnas, et erinevalt teistest riikidest suudavad USA väed olla 24 tunniga kohal igal pool maailmas, vahendas Sputnik Eesti septembris.

118
Tagid:
väeüksus, nõunik, The Daily Beast, Valge Maja, NATO, Ida-Euroopa, USA, Balti riigid, Venemaa
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde