Vene jõuluvanade kokkutulek

Stalinil ei õnnestunud jõuluvana hävitada

73
(Uuendatud 19:24 30.12.2017)
NSV Liidu kommunistid vihkasid jõulusid ja kristlikke kombetalitusi, kuid Ded Moroz osutus tugevamaks kui Stalin ja tema partei, mõtiskleb artikli autor

Dick Harrison, Rootsi väljaanne Svenska Dagbladet Inosmi vahendusel

NSV Liidu kommunistid vihkasid jõulusid ja kristlikke kombetalitusi. Aga venelaste jõuluvanast – külmataadist ehk näärivanast – nad jagu ei saanud. Näärivana sai Stalini poolt rehabiliteeritud ning on jäänud tänase päevani uskumatult populaarseks.

Narvas kohtusid jõuluvana ja näärivana >>

Tänavu täitus sada aastat bolševistlikust revolutsioonist, mis mõne aasta möödudes päädis Nõukogude Liidu loomisega. Kuna Lenin, Stalin ja teised kommunistid olid negatiivselt meelestatud kõige vastu, mida andis seostada kristluse ka kodanlusega, oli nende jaoks loogiline likvideerida jõuluvana ning jõulude tähistamine. Ometigi elab venelaste jõulu- ehk näärivana tänaseni edasi ja tema populaarsus ei mõtlegi kahaneda. Kuidas see võimalik on?

Vene jõuluvana, keda vene keeles kutsutakse külmataadiks (Ded Moroz), ulatub oma juurtega idaslaavi rahvamuistenditeni, kus ta esineb muuhulgas talvise metsavalitseja rollis. Tema päritolu tekitab vaidlusi, kuid on selge, et venelased on jutustanud temast muinasjutte juba sajandeid. Ent jõulude ja uusaasta tähistamisega hakati teda siduma alles suhteliselt hiljuti. Seda seost ei ole õnnestunud jälgida tagasiulatuvalt kaugemale kui umbes 1900. aastateni: mitmekümne aasta jooksul ei leidnud jõuluvanast inspiratsiooni ei kirjanikud ega heliloojad, näiteks Rimski-Korsakov.

Kaameli seljas ratsutav jõuluvana tõi jõulumeeleolu Ida-Jeruusalemma >>

Niivõrd hilises traditsiooni väljakujunemises ei ole aga midagi ebatavalist. Ka meie ise võtsime enam-vähem samal ajal omaks meile nüüdseks tavapärase jõulupäkapiku (jultomte – rootslaste analoog jõuluvanale ehk Santa Clausile; tõlkija märkus), võimaldades kunstnik Jenny Nyströmi kujundatud jõulupäkapikkudel kõrvale tõrjuda endise jõulusoku (iidne skandinaavlaste jõulutraditsioon oli kaunistada majad ja tänavad kitsekujukestega, mis olid kõige sagedamini valmistatud õlgedest või puidust – tõlkija märkus), kelle populaarsuse tipptund saabus 19. sajandil.

Suur Tallinna jõululaat >>

Kuidas nutitelefoniga jõuluajast nauditavaid videoid teha, illustratiivne foto
© Sputnik / Вадим Анцупов

Jõuluvana esimene hiilgeaeg Venemaal jäi lühikeseks. Juba 1920. aastal tõkestasid tema teekonna nõukogude võimuorganid, kes reageerisid järsult kodanlikule allakäigule, mis seostus selle tegelase ja jõulude pühitsemisega. Kuid jõuluvana osutus tugevamaks kui Stalin ja tema partei. Vene rahvas oli jõudnud temasse südamest kiinduda ja jätkas jõulupühade tähistamist nagu ennegi, mistõttu võimud otsustasid proovida uut strateegiat. Kui jõuluvana hävitada ei saa, siis tuleb ta rakendada kommunistliku partei teenistusse. See projekt õnnestus.

1930. aastate keskpaiku hakkas poliitiliselt rehabiliteeritud jõuluvana (näärivana nime all – tlk.) esinema nõukoguliku uusaastatähistamise kontekstis, täites põhimõtteliselt sama ülesannet, nagu meie jõulupäkapikk, toosama Santa Claus lääneriikides: näärivana jagas lastele kingitusi. Ta oli täiesti erinev ateistliku Nõukogude Liidu poolt vihatud kristlikust jõulude pühitsemisest. Parem juba sekulariseeritud slaavi tegelaskuju uusaastal kui et päkapikuks riietatud püha Nicolaus jõuluajal.

Valgas toimub jõuluvanade 16. ülemaaline konverents >>

Sellest hetkest peale muutus nääritaadi pidulikuks uusaastarituaaliks koos mitmesuguste sõbralike talvetegelaste kaasamisega, kes aitavad taadil laste kirjadega toime tulla ja kinkide jagamist korraldada. Sarnasus jõulutraditsioonide arenguga läänes on lihtsalt hämmastav. Nüüd näiteks on olemas poolametlik jõulutaadi residents Veliki Ustjugis, kuhu igal aastal saabub sadu tuhandeid kirju. Üheks vene traditsiooni eripäraseimaks jooneks on see, et jõulu- ehk näärivanal on naissoost abiline – tema lapselaps, lumetüdruk Snegurotška (Lumehelbeke – tlk.), kelle analooge mujal ei ole.

Nii et nääritaat on seesama jõuluvana või Santa Claus, kes on kallaletungi üle elanud ja heitluses ellu jäänud. Lugu ise pole aga sugugi ainulaadne.

Vene tegelaskujul on maailmas veelgi iidsem ja tuntum analoog brittide kultuuriloos – Jõulutaat (Father Christmas). See habemega härrasmees, üks paljudest Santa Clausi eelkäijatest, tegutses hiliskeskajal ja uusaja alguses, kehastades inglastel jõulude pühitsemist. Teda tunti ka nimede all Jõuluvana (Old Christmas) ja Härra Jõulud (Sir Christmas). Mõned arvavad, ehkki tõestamatult, et algselt oli ta keltide viljakusjumal, kuid nähtavasti teame vaid seda, et teda seostati jõulumeeleolu kui niisugusega.

Jõuluvana saab nüüd tellida nutirakenduse kaudu >>

Pärast 1640. aastate kodusõda, kui Oliver Cromwelli puritaanid koos nende vihaga jõulude tähistamise vastu (arvati, et sellel pühal pole midagi ühist kristlusega) said vabad käed, üritati Jõulutaat ära keelata, mis tekitas jõulisi ja mõjukaid proteste Inglismaa jõuluarmastajate poolt. Meie käsutuses on Josiah King´i satiiriline kirjutis pealkirjaga "Uurimismenetlus ja kohtumõistmine Jõulutaadi üle" (The Examination and Tryal of Old Father Christmas), mis avaldati 1678. aastal (ammu enne Cromwelli režiimi langemist). Selles mõistetakse kohtualune õigeks ja lastakse vabadusse, et ta saaks oma tegevust jätkata.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

73
Tagid:
kommunist, rehabilitatsioon, poliitika, ühiskond, traditsioon, lapsed, jõulud, Jossif Stalin, Santa Claus, Ded Moroz, jõuluvana, Venemaa
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde