Keskvalimiskomisjon võttis kolmapäeval Vladimir Putinilt vastu dokumendid kandideerimiseks 2018. aasta märtsis presidendivalimistel

Rahva mandaat ja "lollikindlus": miks Putin kandideerib üksikkandidaadina

94
Venemaa president püüab luua süsteemi, mis töötaks mitte ainult Putiniga, vaid ka ilma Putinita ja vaatamata Putinile

Rostislav Ištšenko, Sputniku kolumnist

Vladimir Putin tegi olulise valimiseelse avalduse ja ütles, et läheb presidendivalimistele üksikkandidaadina. Julgen arvata, et hoolimata kõikidest välispoliitilistest edusammudest ja sellele, et järgmisel kuuel aastal Venemaa välispoliitiline aktiivsus ei vähene, saab Putin tegevuse põhitähelepanu järgmisel ametiajal olema pööratud riigi sisse ja pühendatud keerulise ja süsteemse poliitilise reformi läbiviimisele.

Vladimir Putin esitati Venemaa presidendi kandidaadiks
© Sputnik / Алексей Никольский

Miks mitte võimupartei kandidaadina?

Kahekümne esimese sajandi neljanda ja kaheteistkümnenda aasta vahel püüdis Vladimir Putin luua Venemaal toimivat partei-poliitilist konkurentsisüsteemi. Panusest parteisüsteemile annab tunnistust Dmitri Medvedevi esitamine 2008. ja Vladimir Putini esitamine 2012. aastal "Ühtse Venemaa" presidendikandidaadina (enne seda, 2000. ja 2004. aastal kandideeris Putin samuti üksikkandidaadina).

Kuid Venemaa poliitilised parteid (nii koalitsiooni kui ka opositsiooni kuuluvad) ei olnud valmis võtma vastutust riigi saatuse eest. Saadikud on aga heameelega valmis toetama võimu või isegi seda kritiseerima (eriti, et " Putinit pole piisavalt").

Kuid reaalselt oponeerida, esitada programme ja moodustada valitsust, mis hakkaks Venemaa huvides tööle paremini kui Putini määratud, nad mitte ainult et ei saa, nad ka ei taha.

Nendest võib aru saada. Vastutuse koorem on selleks liiga suur ja vea hind liiga kõrge. Miks mitte panna vastutus presidendile, kui saab?

Selles mõttes erinevad opositsiooniparteid valitsusparteidest ainult selle poolest, et esimesed on valmis kinnisilmi (ilma süvenemata) tagasi lükkama mistahes Putini algatuse ja viimased on samamoodi valmis võimude mistahes tegevust toetama. Kuid võimu ilma vastutuseta pole olemas. Poliitikud ja parteid, kes ei võta endale vastutust, muutuvad vaid dekoratsiooniks.

Kuna poliitilised parteid osutusid võimetuks riigi kursi järjepidevust ja stabiilsust tagama, siis põhinebki Venemaa poliitiline süsteem Vladimir Putinil. Ta on selle selgrooks. Kui Putin oleks püüelnud eluaegse võimu poole, siis oleks ta selle juba ammu saavutanud.

Venemaa presidendivalimised: algas valimiskampaania>>

Kuid probleem selles ongi, et Venemaa president püüab luua süsteemi, mis töötaks mitte ainult Putiniga, vaid ka ilma Putinita ja Putinist sõltumatult.

Ja mis edasi saab?

Neljas ametiaeg ei pea tingimata olema Putini valitsemise viimane periood. Ta võib taas hakata peaministriks. Või muutuda Deng Xiaoping'iks (moraalne autoriteet on nii suur, et mingid valimised ei ole mitteformaalse liidri soovitustele takistuseks).

Lõppude lõpuks võib muuta põhiseadust, sest mitte riik ei ole põhiseaduse, vaid põhiseadus riigi jaoks. Arvan, et lõplik otsus saab sõltuma sellest, kuidas võimusüsteemi reformimine lõpule viia õnnestub.

Putini neljas ametiaeg ei ole suunatud mitte niivõrd juba niigi saavutatud sisepoliitilisele stabiilsusele, kuivõrd Putini poliitilise süsteemi järjepidevuse tagamisele ja selle pikendamisele tulevikku.

Seda ei ole võimalik saavutada niikaua, kui president on ainus rahva usalduse kandja ja rahva tahte ainuke realiseerija. Targa ja tahtejõulise riigipea olemasolul võib selline süsteem olla vägagi efektiivne, kuid see garanteeri selle poliitika jätkumist veel paljudeks aastateks.

Isereguleeruv süsteem

Putin ei otsustanud pärast kaht eksperimentaalset kandideerimist parteikandidaadina juhuslikult minna valimistele üksikkandidaadina. Sel juhul saab ta rahva mandaadi nendeks samadeks muutusteks, millega parteid aastatel 2008-2017 hakkama ei saanud (õigemini ei tahtnud saada).

Igal poliitilisel jõul on õigus presidenti toetada, kuid ükski neist ei saa dikteerida oma seisukohta põhimõttelistes küsimustes.

Oma neljanda ametiaja lõpuks (olenemata sellest, kas ta poliitilist karjääri jätkab), peab Vladimir Putin saavutama oma loodud poliitiliselt süsteemilt mitte ainult tõhususe, vaid ka paindlikkuse ja järjepidevuse, võime töötada autonoomselt sõltumata sellest, kes on kõrgeimal ametikohal. Jämedalt öeldes, süsteemi tuleb ehitada "lollikindlaks".

© Sputnik / Vladimir Rodionov

Kuivõrd parteiline eksperiment nurjus ja selle jätkamiseks pole aega, tuleb reform läbi viia presidendil endal, kes toetub selles rahva tahtele ja usaldusele.

Tee tööd või sind lastakse lahti

Muuhulgas võib see kaasa tuua Venemaa poliitilise eliidi kiirendatud roteerumise. Vertikaalsete ja horisontaalsete liftide aktiivne töö hakkab veelgi aktiivsemalt poliitilise elu pinnale tooma noori kubernere ja ministreid — seda uut eliiti, kes on määratud riiki juhtima aastatel 2030-2050.

Kõik ei suuda püsima jääda. Personalitöö vigu hakatakse parandama sama operatiivselt. Ametnikel saab olema hoopis vähem aega, et oma efektiivsust tõestada.

See on paratamatu tasu poliitilise klassi inertsuse eest, mis viimasel kümne aasta jooksul väljakujunenud on. Seda enam, et reformid, mille eest poliitikute klass vastutust võtta ei soovinud, tuleb nüüd presidendil ellu viia mitte ainult poliitilises ajapuuduses, vaid ka raske välise surve tingimustes Venemaale ja talle endale.

Ülesande suurus on võrreldav Peetri 18. sajandi alguse reformidega. Siis loodi Venemaal niivõrd terviklik, toimiv ja tõhus süsteem, et tookord riigile antud arenguimpulss võimaldas vaatamata sellele, et kaugeltki kõik järgnevad imperaatorid ei hiilganud suurepäraste isikuomadustega, riigil püsida rahulikult kaks sajandit. Ja seegi ei olnud piir — kui mitte asjaolude kokkulangemine 1880. ja 1917. aasta vahel, oleks impeerium võinud edasi kesta.

Just selline keeruline ja süsteemne väljakutse, mille lahendus põrkub paratamatult poliitilise eliidi passiivse (või aktiivse) vastupanuga, on Putinil vaja rahva mandaati. Ta on juba teinud Venemaa uuesti suureks. Nüüd tuleb seda edu tugevdada sajanditeks. Siis saab riigist endast Putini valitsemisele parim monument.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

94
Tagid:
valimised, president, Vladimir Putin, Venemaa
Teema:
Venemaa presidendivalimised: algas valimiskampaania (55)
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde