Donald Trump

"Trumpi seitseteist hetke" ehk millest rääkisid Venemaa ja USA presidendid

70
(Uuendatud 12:05 25.12.2017)
Ainult Venemaal suudetaks nalja pärast kujutleda USA presidenti Stirlitzina, kes keskusest edastatava krüptitud teabe vastuvõtmise ootuses häälestab parajasti raadiovastuvõtjat õigele lainepikkusele. Washingtonis aga jäädakski uskuma, et ta tõepoolest signaali ootas. Ja see tuli

Mihhail Šeinkman, raadio Sputnik

Ainult Venemaal suudetaks nalja pärast kujutleda USA presidenti Stirlitzina, kes keskusest edastatava krüptitud teabe vastuvõtmise ootuses häälestab parajasti raadiovastuvõtjat õigele lainepikkusele. Washingtonis aga jäädakski uskuma, et ta tõepoolest signaali ootas. Ja see tuli.

See oli aastatega väljakujunenud harjumus. Ta harjutas kõiki ettenägelikult oma nõrkusega. Ja isegi Mueller teadis, et ta veedab iga päev neli kuni kaheksa tundi teleri ees. Nii et need 3 tundi ja 40 minutit võis ta kahtlusi tekitamata ekraani ees olla, ilma et olnuks ohtu Venemaa sekkumist uuriva eriprokuröri ülekuulamisele sattuda. Isegi vaatamata sellele, et Ameerikas oli sel ajal sügav öö, arvati ikka, et ta jälgib tähelepanelikult uudiseid. Kõige värskemad ja tähtsamad uudised on justnimelt Putinil.

USA eriteenistused aitasid ära hoida terrorirünnaku Peterburis>>

Kuid ainult Venemaal suudetaks nalja pärast kujutleda USA presidenti Stirlitzina, kes keskusest edastatava krüptitud teabe vastuvõtmise ootuses parajasti raadiovastuvõtjat õigele lainepikkusele häälestab. Washingtonis aga jäädakski uskuma, et ta tõepoolest signaali ootas. Ja see tuli. Lahtise tekstina. Kõigepealt märkis Putin ära Trumpi edu Ameerika majanduses, mis tähendas, et kontakt on saavutatud. "Me näeme objektiivselt tõsiseid saavutusi, isegi selle lühikese aja jooksul, mis te sellel ametikohal töötanud olete." Neid sõnu kuuldes seisis Donald ilmselt püsti nagu teenistuse eest tänu vastu võttes. Ja vaid tagasihoidlikkus ja kannatlik meel ei lubanud tal hõisata: "Teenin Venemaa Ühendriike!"

Venemaa president Vladimir Putin ja USA president Donald Trump
© Sputnik / Михаил Климентьев

Kuid kui Putin USA käitumise üle Põhja-Korea lähistel arutledes retooriliselt küsis: "Kas te olete üldiselt ikka normaalsed inimesed?" mõistis Trump, et see on käsk. On aeg. Ja vastas, et jah, tema küll on. Rääkis lühidalt, küllap selleks, et väljapeilimist vältida, kuid ei jõudnud. Lõpuks võeti Trumpil ikkagi sõnasabast kinni. Ta ütles siiski Putinile "aitäh". Ja mis siis sellest, et USA majanduse kiire kasvu tunnustamise eest. Nii selgitati seda viisakuskõnet Valge maja pressiteenistuses. Kuid ikkagi tuleb välja — "Tänu Vladimir Putinile meie kõrgete arengutempode eest". Kas pole see tõestus tema osalusest Trumpi saatuses? Ja Ameerikas saatuses.

Täna oleks ehk vaja Julian Semjonovi (Stirlitzi tegelaskuju käsitlevate stsenaariumide, sealhulgas "Seitseteist kevadist hetke" autor — toim.) annet, et kujutada kaht presidenti just sellises valguses. Piisab McCaini (USA senaator — toim.) haigest fantaasiast ja Mülleri nime täpsest vastavusest (Müller — Natsi-Saksamaa salapolitsei GeStaPo juht, Stirlitzi kõrval teine populaarne tegelaskuju fimis; Mueller — USA eriprokurör, kes uurib Venemaa mõjutustegevust USA suhtes — toim).

Tegelikult muidugi ei oleks Trump tingimata pidanud vaatama Putini suurt pressikonverents tervikuna. Kellast kellani, nagu öeldakse. Eriväljaõppega mehed noppisid tema jaoks Putini vastustest kasulikud teesid välja. Kuid traati tõmmata otsustas ta iseseisvalt.

Vladimir Putini suur pressikonverents>>

Ei saanud helistamata jätta. Hästikasvatud inimene ikkagi. Mida teie arvaksite, kui töötaksite Ameerika koorekihi heaks ega rahuneks enne, kui olete Trumpi "Vene jäljelt" tabanud. Pealegi ei tea ta ju siiamaani, mida Põhja-Koreaga teha. Seda aga saab ta ainult Putinile tunnistada. Teised ei saa sellest aru. Süüriat, muide, seekord teemapõhiselt eraldi ei arutatud. Seegi õige. Milleks? Trump ütles ju selge sõnaga: "Meie võitsime!" Ja Pentagonis mõeldagu mida tahes. Kremlis ometi teatakse, kellest jutt. Ja öeldakse samuti: meie võidu terviseks!

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

70
Tagid:
Putin, Trump, Vladimir Putin, Donald Trump, USA
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde