Nord Stream 2 ehitus algab 2018. aastal

Balti riigid muutsid seisukohta "Nord Stream-2" suhtes

154
(Uuendatud 16:04 20.12.2017)
Balti riigid loobusid senisest vastuseisust Venemaa gaasijuhtmele "Nord Stream-2", seades ainsaks tingimuseks selle kooskõla EL õigusaktidega

TALLINN, 20. detsember — Sputnik, Aleksei Toom. Balti riigid lahkusid üksmeelselt Vene-Saksa gaasijuhtme "Nord Stream-2" vastaste leerist. Eestil, Lätil ja Leedul ei ole enam vastuväiteid torujuhtme rajamisele, tingimusel, et see oleks kooskõlas EL õigusaktidega. Selline järeldus tuleneb 18. detsembril Tallinnas toimunud Balti riikide peaministrite kohtumise lõppdokumendist.

Eesti võib muuta oma suhtumist Nord Stream 2-sse >>

Balti riikide peaministrite 18. detsembril Tallinnas toimunud kohtumise tulemusi kajastav dokument ei sisaldagi enam viimastel aastatel vaata et juba traditsiooniliseks saanud kategoorilisi vastuväiteid Vene gaasijuhtmeprojektile "Nord Stream-2 ". "Võtta teadmiseks, et "Nord Stream-2" projekti rakendamine peab täielikult järgima kehtivaid Euroopa Liidu õigusakte ja Energialiidu põhimõtteid," on ainuke tingimus, mis peaministrite Jüri Ratase, Māris Kučinskise ja Saulius Skvernelise allkirjastatud ühisavalduses sisaldub.

Niivõrd-kuivõrd üldse saab nende, mitte millekski kohustavate avalduste ja memorandumite põhjal järeldada, tuleb selliselt formuleeritud hinnangut pidada Balti riikide radikaalseks seisukohamuutuseks Euroopa ühtsust lõhestava "Nord Stream-2" projekti küsimuses. Peaministrite lõppdokument ei sisalda enam ei proteste gaasijuhtme rajamise vastu, väiteid selle mittevastavuse kohta Euroopa huvidele ega ebasoovitavast sõltuvusest Venemaast.

Tuleb välja, et projekt polegi millegagi vastuolus

Pole raske veenduda, et võrreldes varasemate, tavapäraselt detsembris toimuvate Balti riikide peaministrite kokkusaamiste tulemustega kandis seekordne täiesti erinevat sõnumit. Varem sisaldasid need projektile "Nord Stream-2" kategoorilisi vastuväiteid. 2015. aastal Vilniuses toimunud kohtumise (Eestis valitsuskabinetti juhtis tol ajal veel Taavi Rõivas) järgselt panid peaministrid käe alla lausele: "Märgime, et Venemaa torujuhtmeprojektid, nagu Nord Stream-2" on vastuolus EL energiapoliitika eesmärkidega gaasitarnete mitmekesistamise osas, kuna suurendavad Euroopa Liidu sõltuvust Vene gaasist."

Enamik EL-i riike pooldab läbirääkimisi Nord Stream 2 üle >>

Aasta hiljem Riias kohtunud kohtumise lõppdokumenti ilmus aga selline passaaž: "Märgime taas, et kõik uued taristuprojektid peavad vastama EL energiapoliitika eesmärkidele ja põhimõtetele, jääme endiselt seisukohale, et "Nord Stream-2" projekt on vastuolus EL energiakandjate, nende tarnijate ja transpordivõimaluste mitmekesistamise, ühe tarnija domineerimise vältimise ja energiajulgeoleku tugevdamise poliitikaga". Selle paberi allkirjastas Eesti poolt tol ajal juba värskelt peaministriks saanud Jüri Ratas.

Venemaa mereimetajate elukeskkonna kaitse fondi direktor Vjatšeslav Aleksejev
© Фото : из личного архива Вячеслава Алексеева

Valik praktilisuse ja emotsioonide vahel

Balti riikide seisukoht "Nord Stream-2" küsimuses võis, vähemalt osaliselt, muutuda sel lihtsal põhjusel, et senine vastuseis ei andnud erilisi tulemusi – lepinguid muudkui allkirjastati, torusid gaasijuhtme jaoks toodeti endise hooga, raha muudkui voolas. Piltlikult öeldes, karavan liikus järjekindlalt ja häirimatult edasi. Edasine vastuseis võiks panna Balti riigid lõppkokkuvõttes üsnagi rumalasse olukorda.

Palju tähtsam on aga see, et Balti riikidel tuli teha strateegiline valik "Nord Stream-2" ägeda ideoloogilise vastase — Poola ja Lääne-Euroopa riikide vahel, kelle ettevõtted on Vene gaasist rahaliselt vägagi huvitatud.

Ka Eesti on Nord Streami 2 vastu >>

Raske öelda, miks see juhtus just vahetult pärast äsjalõppenud üsnagi konfliktiderohket EL tippkohtumist, kuid võib arvata, et seal, Brüsselis, sai Balti riikidele lõplikult selgeks (või tehti neile selgeks) "tegelik jõudude vahekord", "tungiv vajadus" lõpetada "see tõmblemine" ja teha ometi kord lõplik valik Euroopa "raskekaallaste" ning Poola ja Ungariga eesotsas Ida-Euroopa riikidest koosneva "oportunistide grupi" vahel.

See pole mitte ainult valik Ida ja Lääne, rikaste ja vaeste vahel (kuigi sellestki oleks praktilise meelega inimestele küllalt). Valida tuleb ühelt poolt tandemi Pariis-Berliin, mis deklareerib kavatsust muuta EL "Euroopa Liitvabariigiks" või "Euroopa Ühendriikideks" ja teiselt poolt jõu, mille poliitika põhineb sõltumatusel ja natsionalismil ning takistab Liidu edasist integratsiooni.

Saksamaa sõltuvus Venemaa gaasist hakkab kasvama
© Sputnik / Григорий Сысоев

Ei midagi isiklikku, kõigest gaasiäri

Moskva skeptiliselt meelestatud, ent hästi informeeritud allikad kinnitavad, et Balti riikide senine idealistlik eitamispoliitika "Nord Stream-2" küsimuses on end ammendanud. Vaevalt tasub aga loota, et baltlased selles küsimuses kasvõi neutraalsusegi säilitavad. Pigem on siinsete peaministrite selline seisukoht märk vaid taktika muutmisest ja püüdest mõjutada olukorda muul viisil, kahjustades seejuures endiselt kõigi nende käsutuses olevate vahendite Venemaa huve. Euroopa Liidu kehtiva õiguse ja EL energiapoliitika vaatevinklist ei ületa "Nord Stream-2" projekt kuidagi "punast joont", arvatakse Moskvas.

Ekspert: Venemaa jääb Euroopa suurimaks gaasitarnijaks >>

Ei maksa loota, et Moskva Baltimaade pealinnades tehtud reaalsele suunamuutusele mingilgi viisil reageerib. Sealsed allikad väidavad, et baltlaste mõju gaasiprojekti arengule on marginaalne. Seega Venemaa mistahes ametlik reaktsioon Balti "meelemuutusele" mõjutaks kohe meeleolusid gaasiturul, kus võidakse arvata, et Balti riikide seisukoht "Nord Stream-2" äriprojekti suhtes Kremlile korda läheb. Ei midagi isiklikku, kõigest äri.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.
154
Tagid:
vastased, ehitus, gaasijuhe, gaas, majandus, Nord Stream 2, Saksamaa, Eesti, Balti riigid, Venemaa
Teema:
Gaas - perspektiivne energia (142)
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde