Migrandid, illustratiivne foto

President Donald Tusk kordas Eesti viga

104
(Uuendatud 00:08 15.12.2017)
Euroopa Ülemkogu eesistuja, poolakas Donald Tusk tegi Euroopale ettepaneku loobuda sisserändajate kvootide alusel liidu liikmesriikidesse ümberpaigutamise süsteemist, mille eest sai Brüsselist kõvasti kriitikat

TALLINN, 14. detsember — Sputnik. Euroopa Ülemkogu eesistuja, poolakas Donald Tusk osutus Euroopa Komisjoni volinike silmis järsku ebapopulaarseks. Tema poolt väljapakutud Euroopa migratsioonipoliitika variant sai tagasi lükatud kui "vastuvõetamatu" ja "Euroopa-vastane". Seesama eelnõuvariant, mida varem oli levitatud liidu eesistujariigi Eesti poolt, sai samuti tagasi lükatud, kuid halvustavaid epiteete siiski ei pälvinud.

Euroopa Liidu rändevolinik Dimitris Avramopoulos kritiseeris Donald Tuski peatse rändeküsimuste tippnõupidamise lävel valminud ettepanekut Brüsseli kohta tavatult teravas toonis. Võib-olla, nagu Euractivis kirjutab Jorge Valero, on asi selles, et Tusk soovitas loobuda Euroopas praegu toimivast kvoodipõhisest sisserändajate ümberpaigutamisest EL-i riikidesse. Umbes samaviisi soovitas eelnevalt talitada ka Eesti, kes oli Euroopa Liidu eesistujana tippnõupidamisel arutamiseks ette valmistanud oma programmdokumendi variandi.

"Neljas Reich". Miks EL põgenikepoliitika läbi kukkus>>

Samas aga Brüssel kvoodisüsteemist loobuda ei taha, eeldades, et uue samalaadse rändekriisi korral, mis vapustas Euroopat 2015. aastal, sunnib ainult see süsteem liidu liikmesriike põgenikevoo all "lämbuvate" Lõuna-Euroopa riikidele appi tulema. Arvata on, et nendeks kannatajariikideks saavad taas Kreeka ja Itaalia, aga võib-olla ka Malta, Küpros ja Hispaania.

Tuski nimetati euroopalike väärtuste vastaseks

Donald Tusk on juba varemgi "vaenukülvavale" kvoodisüsteemile vastu seisnud, kuid Euroopa Komisjon pole teda kuulda võtnud. Ta on nimetanud seda süsteemi ebatõhusaks vahendiks rändevoogude piiramise tarvis ning võtnud sõna probleemi kompromisslahenduste kasuks, mis oleks vastuvõetavad kõikidele liidu liikmesriikidele.

Ungari, Poola ka Tšehhi, nagu teada, vaidlevad valjusti ja avalikult vastu sisserändajate kvoodipõhisele EL-i riikidesse jaotamise süsteemile ja keelduvad neid pagulaslaagritest välja toomast, mille eest nad anti ka Euroopa Liidu kohtu alla.

Kohustuslikud kvoodid sisserändajate vastuvõtmiseks kehtestati Euroopa Komisjoni poolt 2015. aastal ja need hõlmasid 160 000 Kreeka ja Itaalia pagulaslaagritesse kogunenud inimest. Sisserändajate kvoodipõhise paigutamiskava kehtivusaeg on täis saanud ning tegelikult pole mitte ükski EL-i riik, kaasa arvatud Eesti oma kohustusi täitnud.

Kahtlase väärtusega valimisvõit>>

EL-i kreeklasest voliniku Dimitris Avramopoulose sõnade kohaselt Tuski värsked ettepanekud "eiravad kõike, mis möödunud aastatega ära on tehtud" ja "õõnestavad Euroopa Liidu projekti üht põhilist alussammast".

"Ilma solidaarsuseta Euroopa eksisteerida ei saa," lausus volinik, pidades silmas rändekoormuse leevendamist, sealhulgas ka oma kodumaal. Ta tuletas Tuskile meelde, et Euroopa Ülemkogu esimehe roll seisneb "Euroopa ühtsuse ja euroopalike põhimõtete kaitsmises."

"Vene rulett": lõhenemine Vanas maailmas>>

Avramopoulos lükkas ümber ka Donald Tuski avalduse selle kohta, et sisserändajate ümberpaigutamise kava on täielikult läbi kukkunud, ja meenutas, neid ligikaudu 32 000 Kreeka ja Itaalia põgenikelaagri asukat, kes siiski on liidu liikmesriikide esindajate poolt ettenähtud tähtajaks laagreist välja viidud. Euroopa Komisjon peab jätkuvalt põhimõtteliselt oluliseks sisserändajate ümberpaigutamist liidu liikmesriikidesse kvootide alusel. Volinik Avramopoulose sõnul on Brüsseli ettepanekuid selles küsimuses kõigi liikmesriikide poolt "hästi vastu võetud".

104
Tagid:
rändevoog, migrant, Donald Tusk, Eesti, EL
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde