Venemaa president Vladimir Putin Süürias

Putini Lähis-Ida taltsutus

87
(Uuendatud 15:40 13.12.2017)
Kreml pettis taas kord ekspertide ootusi. Putini saabumine Khmeimimi oli täiesti ootamatu

Irina Alksnis, agentuurile RIA Novosti

Vladimir Putini hiljutise ühepäevase Lähis-Ida visiidi, mille käigus ta külastas kolme riiki, kõige huvitavamaks momendiks oli ehk selle rutiinne, argipäevane iseloom. Kui Ankara ja Kairo visiitide rõhutatud argipäevasus on seletatav kahepoolsete kontaktide tihedusega, siis Venemaa presidendi Khmeimimi ilmumise analoogses positsioneerimises oli siiski midagi erakordset.

See oli Putini esimene külaskäik Süüriasse alates Venemaa sõjalise operatsiooni algusest selles riigis. Seda sündmust oodati kõik need kakas aastat. Korduvalt tehti prognoose, mis meenutasid pigem ennustusi ja seostati neid erinevate tähtpäevadega – alates 23. veebruarist kuni Võidupäevani.

Lendurid demonstreerisid venelase ja vene sõduri parimaid omadusi
Министерство обороны РФ

Kreml pettis taas kord ekspertide ootusi. Putini saabumine Khmeimimi oli täiesti ootamatu. Seejuures oli tema visiit seotud tõepoolest tähtsa sündmusega – teatamisega sõjalise operatsiooni lõpetamisest seoses püstitatud ülesande täitmisega ja otsusega Venemaa sõjalise kontingendi väljaviimise kohta sellest Araabia riigist.

Venemaa armee edu Süürias sai tõesti tähtsaks verstapostiks viimaste aastate Venemaa välispoliitikas mitte ainult Lähis-Idas, vaid kogu maailmas, sest demonstreeris Venemaa põhjendatud pretendeerimist maailma kõige tähtsamale ja efektiivsemale sõjalis-poliitilisele jõule planeedil.

Selline põhjus väärib loomulikult ja õigustatult maksimaalset ärakasutamist riigi mainekujunduslikel eesmärkidel nii riigisiseselt ka raja taga. Võiks arvata, et oodata oli Vladimir Putini visiidi "stsenaariumipõhist" fokusseerimist, nii et mingi muu sündmus seda meedia, ekspertide ega laia avalikkuse eest ei varjutaks.

Tegelikkus aga kujunes hoopis vastupidiseks. Putini osalemine Venemaa Süürias asuvas sõjaväebaasis korraldatud paraadil, tema pühalikud sõnad Venemaa relvajõudude uuest võidust ja kohtumine Bashar Assadiga jäid mõnevõrra kahvatuks võrreldes Venemaa presidendi visiitidega Kairosse ja Ankarasse ning kohtumistega Egiptuse ja Türgi presidentidega.

Seejuures oli Venemaa liidri kohtumiste päevakord kahe viimase presidendiga põhimõtteliselt samuti tavapärane ja jättis Venemaa sõjalise triumfi Süürias kaadrist välja. Aktsent tehti hoopis Süüria rahuprotsessi poliitilisele komponendile, kus tuleb veel palju ära teha. Rääkimata sellest, et tausta valgustasid hoopiski Süüriat mittepuudutavad protsessid, nagu tsiviillennuühenduse taastamine Venemaa ja Egiptuse vahel ning USA poolt Jeruusalemma tunnustaine Iisraeli pealinnana.

Kõik see sunnib otsima vastust küsimusele, miks Kreml lasi käest suurepärase ja täiesti väljateenitud võimaluse mainekujunduseks. Ja kas ta ikka lasigi selle käest?

Toimunu mõistmise võti on ilmselt selles, et võimalust ei lastud mitte käest, vaid see oli täiesti teadlik otsus. Lõppude lõpuks oli Putini äärmiselt sisutehe Lähis-Ida turnee samuti olemuselt mainekujunduslik, lihtsalt selle ülesanded erinesid põhimõtteliselt teiste riikide jaoks tavapärastest.

Venemaa mainekujunduslik positsioneerimine maailma poliitikas on praegu rajatud paljuski USA antiteesile. Ei maksa kahelda, et niivõrd mastaapse ja ilmse sõjalise edu korral oleksid ameeriklased sellest välja pressinud maksimumi, suurejooneliste ürituste ja oma juhtkonna kõlavate kõnedega, millele meedia oleks keskendunud mitu päeva. Tõsi, selle asemel on nad toppama jäänud Afganistani ja Iraaki, kus neil sõjaliste võitudega on tõsiseid probleeme.

Venemaa aga, kusjuures kõige kõrgemal tasemel, esitleb oma välispoliitilisi ja sõjalisi edusamme rõhutatult tagasihoidlikult. Jah, ta tunneb uhkust oma sõjaväelaste üle ja tunnustab neid, kuid tema jaoks on kõige tähtsam töö jätkamine konkreetsete probleemeidega ja küsimustes, mida ei jää sugugi vähemaks.

Lõppenud ringsõitu mõjutasid kahtlemata ameeriklased, kes tunnustasid Jeruusalemma Iisraeli pealinnana ja viskasid sellega järjekordse halu Lähis-Ida kahjutulle.

Ameeriklastele iseloomuliku suure paatose taustal, kes aina rohkem räägivad ja üha vähem teevad (ja teevad üha sagedamini nii, et parem oleks nad rääkima jäänudki), näeb maailm üha enam Venemaad.

Venemaad, kelle sõnad langevad kokku tema tegudega. Venemaad, kes vaikselt ja edukalt saavutab oma eesmärgid ja lahendab püstitatud ülesanded. Venemaad, kes on järjekindel oma tegevuses ja ratsionaalne oma seisukohtades. Venemaad, kes tunneb uhkust oma edusammude ja sõjaväelaste üle, kuid keskendub sellele, mida veel teha tuleb, olgu selleks siis lennuühenduse taastamine Egiptusega, ühised taristuprojektid Saudi Araabia, Türgi ja teiste piirkonna riikidega ning Süüria lõplik naasmine rahuliku elu juurde.

Pole siis imestada, et USA ja Venemaa välispoliitiline käitumine viib üha enam selleni, et vähemalt Lähis-Ida probleemide lahendamises, ja mis peamine, selle piirkonna riigid ise, seostavad võimalikku lahendust mitte enam Washingtoni, vaid Moskvaga.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

87
Tagid:
Bashar al-Assad, Vladimir Putin, Kairo, Ankara, USA, Venemaa, Süüria
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde