Eesti elanikel soovitati hakata maad kaevama, illustratiivne foto

Igale oma urg. Eesti elanikel soovitati hakata maad kaevama

158
(Uuendatud 23:02 12.12.2017)
Mida on tarvis, et Eesti elaks rahulikult ja õnnelikult? Maad kaevata. Päris otseses mõttes, labidaga. Aga harval hingetõmbehetkel pöörduda nägu ida poole ja sajatada. Sest ilma Venemaata ei liikunuks meil midagi, ei lendaks ega tulistaks

Vladimir Barsegjan, raadio Sputnik

Milliseid kõikvõimalikke komisjone Eesti parlamendis ei leidu, nõnda et igal parlamendisaadikul oleks võimalust oma võimete ja kalduvuste kohaselt toimetada. Teiste hulgas on olemas ka riigikaitsekomisjon, millel selle põhjal otsustades, mis riigis toimub, jagub tegemist kuhjaga. Välismaa sõjaväebaasid siinse maa peal, liitlaste sõjalennukid taevas, NATO laevad sadamates, küberpolügoonid ja tavalised polügoonid ning lisaks veel kaitseväe ja poolsõjaväeliste organisatsioonide lakkamatud õppused üksteise järel.

Aga tuleb ju veel nägu ida poole pöörates rituaalselt kisendada, et kõiges selles on süüdi Venemaa. Ega ilma temata ei liiguks meil midagi paigast, ei lastaks püsse ega tiirutaks taevalaotuses ka lennumasinaid.

Kaitseliidu ülem: Siilil osalemine on kohustus >>

Küllap pühivad selle komisjoni liikmed laubalt higipisaraid, kuid alles õige hiljuti vapustasid nad avalikkust koguni sooviga võtta oma niigi koormatud õlgadele veel üks lisakoorem – hoolitsuse Eesti elanikkonna kaitsmise eest kodusõdade ja sõjaliste kriiside ajal.

Nõukogude ajal nimetati seda tsiviilkaitseks, kuid pärast 1991. aastat ei ole keegi seda mitte meenutanudki. Kuni polnud loodud uue vaenlase kuvandit, ent kui see oli sündinud, siis omandas see kuvand lausa uskumatud mõõtmed. Ja nüüd tuleb seda vaenlast karta. Vaat tema küüsist tahetaksegi nüüd meid kõiki päästa, igatahes nimelt niiviisi on see välja öeldud.

Kampaania "Naised vormi!" sai hoo sisse >>

Öeldud – tehtud! Ja ongi riigikaitsekomisjoni liikmed seda taaka tirinud ja kandnud…

Sõnad, palju sõnu sellest, et "kompleksne lähenemine riigikaitsele on kõige suurem väljakutse" ja et hädavajalik on selles osas teatav "süsteemne teadlikkus", millest lähtuvalt iga selle riigi elanik peab tundma ennast olulise mutrina tohutus riiklikus masinavärgis ja, nagu öeldakse, sõjaväelastel tuleb "oma manöövreid tunda". Võib-olla sellega olekski kõik lõppenud, aga nüüd võttis sõna endine kindral, nüüdne parlamendisaadik Ants Laaneots, kes lausus unistaval ilmel sõnakese sellest, et Eestil tuleb tingimata Šveitsi eeskuju järgides ehitada iga maja alla varjendid.

Otsekohe kerkis silme ette elav ettekujutus, et kõigile riigis elavatele inimestele võiks labidad pihku pista ja saata nad seda kindrali suurt unistust teoks tegema, kohustades kaevama kui mitte just täisväärtuslikku pommivarjendit, siis vähemalt individuaalse urukese. Ja see oleks ilmselt parim väljapääs kujunenud olukorrast, sest kui kujutleda, et selle igati veidra ettepaneku tähe all luuakse üleriigiline ulatuslik "augukaevamise" programm, siis saabki kogu meie riigieelarve sellesse maetud. Riik aga hakkab seejuures meenutama muidugi mitte Šveitsi, vaid Šveitsi juustu – täpipealt.

Sõda võib puhkeda arusaamatusest, illustratiivne foto
© Sputnik / Рамиль Ситдиков

Mida arvatakse Venemaal NATO tohutust eelarvest >>

Kuid kõige huvitavam ja samal ajal kurvem ei peitu selles. Erukindrali ning nüüdse parlamendisaadiku avaldus on omamoodi kvintessentsiks sellest sõjapsühhoosist, mis Eesti ühiskonna teatud kihte valdab. Valmistudes sõjaks Venemaaga ja isegi üritades välja rehkendada kuupäeva, millal see võib alata, kujundavad need inimesed järkjärgult seda juhuste ahelat, mis tõepoolest võib provotseerida sõjalist konflikti. Ja kui see aset leiab, siis ei päästa mingisugused koduaeda kaevatud või majakeldrisse tekitatud varjendid ega urud ei vapraid sõdureid ega rahumeelseid elanikke. Tahaks küll, et keegi selle üle mõtiskleks. Aga kuni sõjaväeorkestrite helid mõistuse häält, summutavad sulab see habras unistus ära.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

158
Tagid:
kaevamine, partisanisõda, elanikud, kaitse, provotseerimine, NATO, Ants Laaneots, Eesti, Venemaa
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde